Nummõr' 186
Hainakuu 28. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pildinäütüs Võromaa latsi juttõ perrä
  • Uudissõ
     
  • Võro ja tõva keele vägi ütenkuun suurõ lava pääl
  •  
  • Tulkõ Oravilõ Kaika suvõülikuuli!
  •  
  • Kõivu Madis sai kanepidse hammõ
  • Elo
     
  • Hurda Jakobi jalajälgi pite
  •  
  • Kikkaseenekuning lää-i kodo veidemb ku viie kilo siiniga
  • Märgotus
     
  • Rosenbergi Ivar: Põllumajandus ei saa ilmangi otsa!
  •  
  • Mi taha-ai Karulalõ Otõmpääd!
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
    Kikkaseenekuning lää-i kodo veidemb ku viie kilo siiniga
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Kikkaseene-kunn Otsa Kallõv hoit käen pangi 4,8 kilo kikkasiiniga 
      
    Mõts om siini ja marju täüs, a ka korjaja ei maka. Kipõnäpp või tiini eski 5000 kruuni kuun. Ku saagi esi turu pääl maaha müüt, sis viilgi inämb.

    Navi küläst peri Otsa Kallõv (47) om saanu kokkoostjidõ käest hindäle hõigunime Kikkaseene-kunn. Eski tuu väidse pää, minka Kallõv siini korjas, om sama kõllanõ nigu kikkasiin. Mõtsu piten om tä roitnu joba 17 aastakka.

    Kallõv selet’, et korilusõst om saanu timä põhitüü: aasta tagasi tetti tä Wermon tüült vallalõ. Abiraha lõppi keväjä är, a suvõl naksi seene näläst vällä avitama. «Kolmõ kuuga teeni nii 15–16 tuhat kruuni,» om tä kokko rehkendänü. Veidemb ku viie kilo siiniga miis hindäl kodo minnä ei lupa.

    Kukki seenekorjaja ja kokkoostja piässi umavaihõl klapma, sis ütskõrd kutsõ Kallõv seeneautolõ politsei vällä: «Näil es olõ lupa, massiva kikkaseenekilost õnnõ 25 kruuni, a Tal’nan Nõmmõ turu pääl müüdi näid 200 krooniga,» selet’ miis pahatsõlõ.

    Turu-uuringut tege Kikkaseene-kunn Interneti abiga, küsüs sõpru käest.

    Kikkaseene-kunni käest om proomit eski timä häid kikkaseenekotussit vällä meelütä: pääliinan elävä sõsara naabri osti tälle pudõli konjakit, et tä tsommin pääga salahusõ vällä kõnõlnu. Es lää õnnõs, a umast seenekotussõst võit väega ruttu ilma külh jäiä: «Ku kaet, et õnnõ raotu om perrä jäänü, lätt miil haigõs,» seletäs Kallõv.

    Mõtsa lätt tä hariligult 10 paiku hummogu ja hulk kuus-säidse tunni.

    Küsümise pääle, kas siini löüdmises om ka hääd õnnõ vaia, vastas’ Kikkaseene-kunn tähtsäle: «Olõ-i tan määnestki õnnõ vaia, aastidõ pikkust kogõmust õnnõ!»

    Kalõvi käest ostva siini nii tutva rikka kalamehe ku ka näütüses parhillanõ Brüsseli-miis, Navil piaaigu Kalõvi naabri Padari Ivari. «Ivaril oll’ külän ärimiis Saarõmaalt.

    Tuu nurisi, et mille ma 50 kruuni kilost küsü, ku Kurõssaarõ turu pääl küstäs 40. Ma sis ütli, et kodotuuminõ mass kah midägi,» kõnõlõs Kallõv.

    Kikkaseene-kunn mõtsan puutäid ei pelgä: vaktsiin om tettü. Tõnõ lugu om hussõga, näid pelgäs tä väega. 17 mõtsa-aasta joosul om tä siski õnnõ kolm kõrda hussi trehvänü. «A üte kõrra olõ kahruga kokko trehvänü. Vilisti ja kahr pand’ putku,» selet’ miis.

    Ettevõtligumba möövä siini-marju turu pääl

    Verska miis Lauga Toomas (62) saa uma kikkaseene õnnõ kodokandi mõtsust ja müü maaha Võro turu pääl. Hinnas küsse tä minevä puulpäävä 70 kruuni kilost ja ostjit puudu es tulõ, kukki mõni möi ka 50 krooniga. «Kokkoostu kah iks vii, sääl om mastu nii 45–50 kruuni kilost,» selet’ Toomas. Mõtsa lätt miis hariligult inne turupäivä.

    Ku mehe korjasõ siini, sis naisil jakkus kannatust ka must’kit kor’ada. Puulpäävä Võro turu pääl must’kit möönü Raimeti Tiina (41) küsse liitri marju iist 25 kruuni.

    «Ostõtas häste, selle et om ju tiidä, et must’kas om rohomari – hää kõtulõ ja silmile kah,» selet’ Tiina. Kokkoostu tä marju ei vii, pidä tuud hinda pall’o väikus.

    Mar’akorjaja om Tiina olnu latsõst pääle. Päält tuu, ku Võro Juustun tüüd teten küle «är tõmmas’» ja tuuperäst pinsi pääle pidi jäämä, jäi mõtsan hulkmisõs ja marju otsmisõs küländ aigu.

    Võro bussijaama man sais iks seene-mar’a kokkoostmisõ massin.

    Trehvsi tuu man tütärlast (umma nimme tä taha-es üteldä), kiä vii uma saagi õnnõ sinnä. Saagi ja hinna üle tä es kurda. «Korja massinaga. Katõ tunniga korja 12liitridse pangi iks täüs. Kats tunni viil koton puhasta kah. Kokkoostun saa «palgas» 150–160 kruuni,» selet’ tütärlats, kiä käü marju korjama Nursi kanti.

    Korjaminõ olõ-i niisama kerge

    Pruuvsõ Tsirgupalo mõtsan ka uma naha pääl är, kuis om siini-marjuga päätoidust tiini.

    Kõgõpäält korssi õnnõ must’kit. Et ma näist korjamisõ massinist väega ei piä, sis olli abis näpu.

    A sis jäivä mar’a väega hõrrõs ja mõtlimi autojuhiga, et kaemi viil tsipakõnõ edesi Tsiatsungõlma laskõtiiru mano.

    A sinnäsõidu pääl jäi auto aknõst silmä tiiviirse kikkaseene. Naksimi sis noid korjama ja kokkovõttõn saimi katõ pääle umbõs kilo kikkasiini ja kats killo must’kit.

    Et mitte nii väiku saagiga kokkoostun hindäle häpü tetä, sis mõtli, et keedä iks must’ka moosis ja kikkaseene panõ purki. Nii saa talvõl ka iks midägi hamba ala.

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!