| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Hurda Jakobi jalajälgi pite | | | | Allasõ Tiia |
| | | | | | Aoluutudõng Hurda Mihkli om uhkõ, et tä om kuulsa Hurda Jakobi suust. Suurõ sugulasõ suurõst tüüst köüt Mihklit kõgõ inämb rahvaluulõ üleskirotaminõ ja tõisi härgütamine rahvaluulõt korjama | | | | |
Kuulsa Hurda Jakobi suust nuurmehe Hurda Mihkli (22) meelest või pall’ouuritust Hurtõ suguvõsa luust sõski viil ütte-tõist põnõvat vällä tulla.
25. hainakuu pääväl tähüstedi Põlvan ja Himmastõn Hurda Jakobi 170. sünnüaastapäivä. Tõisi siän kõnõl’ ettekandidõ jaon Hurda Mihkli, kiä om suurmehega köüdet kattõ liini piten. Esä puult om Hurda Jakob tälle vanavanaesä vanavanaesä velepoja poig. «Hurda imäpuulnõ tädi om mu otsõnõ esiimä,» selet’ nuurmiis, kinkalõ suguvõsaluu uurminõ pakk kõrrast inämb huvvi. Taa peräst jätse tä ka Maaülikoolin maastiguarhitektuuri tudiirmise ja nakas’ hoobis Tarto ülikoolin aoluku opma.
Tiidmine, et oldas tähtsä mehega ütest suust, jõudsõ Mihklile peräle jo säitsmeaastadsõn poiskõsõn. Edimädsel Hurtõ suguvõsa üte haro kokkotulõkil. Tuu peeti 1994. aastagal Lääne-Virumaal Vinnin.
Timahavva piimäkuul peeti Hurtõ kokkotulõk Himmastõn, suurmehe sünnükülän.
Seokõrd olliva edimäst kõrda kohal ka Hurda Jakobi hindä perrätulõja Saksamaalt ja Itaaliast. Tõisi hulgan ka Hurda Jakobi pojapoja poig Erik Saksamaalt, kinkalõ oll’ seo edimäne Eestin-käük.
Kokkotulõgipäävä alostusõn olti Põlva surnuaian Hurda Jakobi vanõmbidõ havva pääl, niisama timä kodo Lepä talo muro pääl. Päävä lõpõtusõs oll’ Erik väega liigutõt olnu ja ütelnü, et edimäne jää-i täl perämädses Eestin-käügis.
Mihkli kõnõl’, et edimält oll’ näide perren kõgõ suurõmb suguvõsahuvilinõ timä noorõmb veli Madis (19). «No opp tä Tarton Treffneri-koolin, käü egäsugumaidsil olümpiaatõl, täl olõ-i inämb aigu. Kähri Liinaga, mi suguvõsaluu kõgõ suurõmba tundjaga, võtsõgi 2003. aastagal ühendüst Madis: taa oll’gi väega tähtsä samm mi mõlõmba perekunnaluu-uurmisõl.»
Mihkli ütel’, et Hurda suguvõsalugu om külh peris häste läbi uurit, a sõski või ütte-tõist põnõvat löüdä. Näütüses om kirändüsmuusõumin olõman Hurda Gunnari kirä Lenderi Hennole ja Hurda Mihklile (Gunnar oll’ innenimmat Hurda Eriku esä – UL).
«Tan omma saksakiilse kirä, midä mu teedä olõ-i viil ümbre pantu egä uuritu, põnnõv, miä säält Hurda perre kotsilõ või vällä tulla,» uut Mihkli. «Taa Hurda Mihkli oll’ mu vanavanaesä Juhani veli.
Mihkli elli USAn ja kirot’ Gunnarilõ, kiä elli Saksamaal Koblenzin. Nii sündü näide vahel kirävahetus.»
Selgüst Hurda Joosepi duellilukku
Ku Erik käve Eestin, sõs võtt’ tä üten koopia noist kirjust, miä Mihkli oll’ Gunnarilõ kirotanu. Taa om esieräline perekunnaaoluulinõ matõrjaal, kost tulõ põnõvit asju vällä.
Näütüses Mihkli lelle Joosepi duellilugu. Mihkli esä veli Hurda Joosep opsõ Tarto ülikoolin edimält usutiidüst, ildampa filoloogiat. 1879. aastagal hiideti Joosep duelli peräst Tarto ülikoolist vällä.
«Täl oll’ olnu haakiminek üte vinne suust tudõngiga. Tuu oll’ ütelnü Joosepit or’apojas ja kõkkõ Eesti rahvast or’arahvas. Nii sündünügi katõvõitlus, mink käügin Joosep uma vastadsõ maaha lei. Taa iist hiidetü Joosep kolmõs aastas ülikoolist vällä,» kõnõl’ Mihkli.
Kukki perekunnalegend kõnõlõs Joosepi ülikoolist vällä hiitmisest, olõ-i Mihkli arhiividokumendest taalõ legendile viil tõõstusmatõrjaali löüdnü. «A näüs noh!» luut Mihkli. Aoluuarhiivist peri Hurda Joosepi gooti kirän isikutoimik saa kimmähe pia ümbre pantus.
|
| | | Hurda Jakobi 170. sünnüaastapäävä puhul tettü võistlusõlõ kirodi koolinoorõ 39 vana-ao perreluku | | |
«Uskmalda lugu, tävvelik üllätüs!» imeht’ Hurda Jakobi nimelidse Põlva rahvaharidusõ seldsi juht Villa Sirje tuud, et Hurda 170. sünnüaastapäävä puhul tettüle koolinuuri uurmisvõistlusõlõ «Mino perre vana-ao luu» kirotõdi 39 tüüd.
«Naid kõiki lukõ oll’ nii põnnõv nigu romaani elost hindäst,» kõnõl’ Villa Sirje naist töist uma saalõ inemisele, kiä minevä puulpäävä tulli Hurda Jakobi tsõõrigu sünnüaastapäävä pidopääväle.
«Sõski lövvüs nuuri, kiä pidävä ummi juuri tähtsämbäs arvudimängest ni «tsilmisest-hängmisest»,» kitse nii opilaisi ku näide juhendajit ka Põlva maavanõmb Sibula Priit.
Räpinä ütisgümnaasiumi 9. klassi tütrigu Salomoni Kadri, Heeringõ Hanna ja Püve Dairis üten oppaja Ibrusõ Aarnega (pildi pääl) olliva üte naist, kiä saiva Hurda sünnükotussõn Himmastõn Lepä talo muro pääl uma tüü iist kittä.
Räpinä tütrigu ütli, et näide tüü sündü umast huvist, mitte oppaja sundusõst. Kadri uursõ uma vanaesä eloluku, Hanna umma sugupuud (kohe kuulusõ tõisi siäh ka kats tunnõtut Heeringõ Hindriku nimelist inemist) ja Dairis aastakümnit Räpinä kandi koolõh matemaatigat opanu Mähari Aino luku.
Villa Sirje sõnno perrä tetäs koolinuuri töiest neläs Hurda-seldsi kodoluukogomik.
Vanõmba astmõ võidutüü kirot’ Hurda suguvõsast peri Tarto Treffneri gümnaasiumi opilanõ Hurda Madis. «Taa tüü põh’alikkus ja kõrralidsus and’ silmä ette ka väega pall’o kirotanu kodoluu-uurja kirotuisilõ,» kitt’ Villa Sirje. Madisõ tüütegemist juhend’ veli Mihkli.
Seldsi-iistvõtja sõnno perrä tull’ pall’o häid töid ka näütüses Ahja keskkoolist (oppaja Klaasseni Katrin, avvohinna saanu tüü kirotaja Aarna Carmen). Väega tulbi olli ka Tilsi, Sabõrna, Kruutusõ ja Valgjärve kooli ja Põlva kuulõ latsõ.
Allasõ Tiia
Võistlusõ «Mino perre vana-ao luu» parõmba tüü:
10.–12. klass
1. Hurda Madis (juhendaja Hurda Mihkli) Tarto Treffneri G
2. Aarna Carmen (juhendaja Klaasseni Katrin) Ahja G
3. Nikopensiusõ Tarmo (juhendaja Espenbergi Allan) Põlva ÜG, Vaniko Kerttu (juhendaja Kähri Liina) Tallinn
8.–9. klass
1. Heeringõ Hanna (juhendaja Ibrusõ Arne) Räpinä ÜG
2. Peterselli Kristiina (juhendaja Ibrusõ Arne) Räpinä ÜG
3. Salomoni Kadri (juhendaja Ibrusõ Arne) Räpinä ÜG, Talivätsingi Kadri (juh. Klaasseni Katrin) Ahja G, Toropi Kristel (juh.Klaasseni Katrin) Ahja G, Külaotsa Kristel (juh. Espenbergi Allan) Tilsi PK
6.–7. klass
1. Määritsä Nele-Kateriin (juh. Määritsä Ulve) Rosma Johannese kuul
2. Sellise Triin (juhendaja Sellise Ell) Valgjärve PK
3. Uibo Andrea (juhendaja Uibo Andres) Põlva KK
| | |
|
|
|
