| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Inemise, olkõ valvsa! | | Väikust haigõmajast om väiku hädäga suur abi | | |
| | | | | | Allasõ Tiia, tenolik patsient | | | | |
Ettevõttõ ni kotusõ otsva iks umma näko, umma asja vai Nokiat. Põlval, vähämbält Põlva haigõmajal om tuu olõman. Tuu om lõikus- ja sünnütüsturism. Õkva seledä, midä taa tähendäs.
Piimäkuu keskpaigan trehvsivä Põlva haigõmajan mandlilõikusõl neli inemist, kinkast õnnõ üts oll’ paigapääline. Kogoni kats inemist, Elva ja Villändi kandi uma, olliva Põlvan edimäst kõrda elon. Tõtõ, Elva kandi inemine oll’ inne oppi iks tsiiro Põlvan är käünü, et teedä, kon tuu haigõmaja täpsehe om.
Elva kandi inemine kõnõl’, et tä tull’ Põlvahe selle, et Tarton tulnu täl opikõrda uuta vähämbält puultõist aastat. Ku tälle ja kõigilõ tõisilõ mugu jahhet kummelitsäid kätte kannõti, ütel’ Elva inemine: «Mu tõõnõpuul käve mandlilõikusõl Tarton ja tälle es tuu kiäki kummelitsäid».
Villändi koolilats ütel’, et täl tulnu kah uman haigõmajan uuta nii kavva, et lõikus jäänü kooliao pääle. Tuud tä es taha ja nii nä imäga säändse «lõikusreisi» ette võtivagi.
Om teedä ka tuu, et pääle mi hindä kavvõmbidõ nukkõ inemiisi omma Põlva haigõmajan umma last ilmalõ tooman käünü Pihkva kandi perre.
Kimmäle saati jo eski arvo, mille seo jutt. Õks tuu peräst, et õkvaparhilla om järekõrdsõlt terävält üllen küsümüs, ku pall’o naid üldhaigõmajjo Eestin piäsi olõma.
Üldhaigõmaja üts tunnismärk om tuu, et sääl om olõman lõikus- ja sünnütüsosakund.
Kotusõpäälidse haigõmaja staatusõga raviasotuisilõ noid ette nättü olõ-i.
Kõik veidikesegi uma kandi käekäügi pääle märkvä inemise murõhtasõ, kas sotsiaalministeeriumil õnnistus muuta haiglavõrgu arõngukavva nii, et Põlva haigõmaja jääsi iks üldhaigõmajas. Ega inne sügüsäidsi valimiisi seod väega halusat teemat kiäki üles võtta taha-i, a arvada om, et tulõva aasta riigieelarvõ haigõkassa ria pääl haigutas suur mulk, miä sund taad hiiobi-otsust lähiaol tegemä.
Seo jutu algust arvõlõ võttõn om nätä, et väikeisi haigõmajjo tegevüsvõimaluisi kokkotõmbamisõst kaoda-i õnnõ paigapäälidse inemise, a kõik Eesti inemise. Ku parhilla taht näütüses Elva kandi inemine (kink kõgõ lähemb haigõmaja om Tarton) kipõmbalõ massulda (haigõkassa raha iist) lõikusõlõ saia, tulõ täl õnnõ veidü kavvõmbalõ sõita, näütüses Põlvahe vai Võrro. Ku säändsin kotussin inämb üldhaigõmajjo olõ-i, sõs tulõ kipõmbalõ saamisõs hindäl lõikus kinni massa.
Ja ku parhilla om jo nn massulda mandliopi järekõrd Tarton umbõs puultõist aastakka, sõs väikeisi haigõmajjo opiblokkõ kinnipandmisõl vinüs tuu vähämbält katõ ja poolõ aastaga pikkudsõs. Ku hindäl rahha vällä kävvü olõ-i, sõs kuugut-kullõt-kannatat nikagu peräkõrd unõhtat taa katõ ja poolõ aastaga uma kõrra ülepää är...
Jälle om kullõlda, ku rehkendedäs umbõs nii, et üldhaigõmaja teenindüspiirkunnan piät olõma vähämbält 40 000 inemist jne. Nigu üts vai 1000 inemist es olnu inemise, kiä eski omma egasugumaidsi Lõunõ-Eesti majanduslikkõ näütäjit (keskmäne palk jms) arvõlõ võttõn kangõ inemise, et siiä kanti elämä omma jäänü.
Üldteedä tõtõ om ka tuu, et olku näütüses Tarto haigõmajan ku taht hää as’atundja, om sääl iks konveier.
Ku määnestki suurt hätä olõ-i, sõs näütüses päält mandlilõikustki piät inemine Tarton tõsõl pääväl punkt kell ütesä hummuku haigõmajast vällä minemä.
Põlvan läät rahuligult sõs ku saat, ku vastatulõja saava. Pluss tuu murõ, kuis sinnä Tartolõ ülepää peräle saia. Ja ku saat, olõ-i massinat kohegi saisma panda vai ku omgi, sõs tulõ tuu iist rahha massa...
Julgu üldä, et tõõlinõ lõunaeestläne om harinu ütsindä ummi mõtsu ja mäki vaihõl elämä: timä pelgäs suuri rahvahulkõ, õkva ku tehassõliini pääl olõmist. Eski ku täl haigõmajakombinaadin mandli vai pümmesuul är võetas, saa tä sääl suurõ tükü stressihaigust mano.
Piimäkuu keskpaigan Põlva haigõmajan trehvänül neläl noorõl inemisel oll’ häämiil rahust, vaikusõst, perädüilosast kaehusõst järve pääle neländä kõrra aknõst ja väega süämligust ravialotsidõ hellämisest.
Kimmäle om sääne «klienditeenindüs» võimalik õnnõ väikeisin haigõmajjon.
Muidoki ka suurin kotussin, a sääl – rassõ raha iist. Ja mis om ütele kotussõlõ viil parõmb visiitkaart ku tuu, et siinkandin hää teenindüse saanu inemise kõnõlasõ säändsest võimalusõst umilõ tutvilõ ni sõbrolõ, kiä avastasõ ummakõrda kas vai haigõmaja kaudu üte väiku Lõunõ-Eesti liina.
Nii et – inemise, olkõ valvsa! Vast saa egaüts meist sõski midägi är tetä, ku jälki tahetas väikeisi kotussidõ haigõmajjo poolõ-elolidsõs kohitsa. Nigu üteld, sääne tego ei hälvä õnnõ paigapäälside inemiisi ello, a võtt kõigi Eesti inemiisi valikuvõimaluisi tervüsepraavitamisõ kotusõ päält kõvva veidembäs.
| | |
|
|
|
