Nummõr' 184
Piimäkuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Maas’ka rikkust tarrõ ei tuu
  • Uudissõ
     
  • Kas järvi pääl marutaminõ tulnu är keeldä?
  •  
  • Illos küläpäiv ilmataadi kiustõ
  • Elo
     
  • Sõamäng staabist kaiõn
  • Märgotus
     
  • Hainsalu Lehte: lõuna puul om aigu ja inemist peetäs inemises
  •  
  • Eläjide ja tsirkõga üten
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä
    Perämine külg
    Kirä Kaasanist
     
     
    Olõmi sõltlasõ!
     
    Säinasti Asta
     

    Ma olõ sõltlanõ, kõnõliva latsõ mullõ, esi ma joht niimuudu ei arva. Om jo süümine ja peldikun käüminegi sõltuvus? Ku olõt iks harinu egä päiv praati süümä, proovi sis suppi vai kördiliimi süvvä! Kuikimuudu ei taha kaalast alla minnä!

    Vai võtami näütüses tüülkäümise-sõltuvusõ (mõni raba katõ kotusõ pääl). Viinavõtmisõ-sõltuvus: joodik tege nii pall’o tüüd, et juvva saia.

    Vanal aol oll’ latsõtegemise-sõltuvus (pümmel aol olõ õs muud tetä). Tuud sõltuvust om täämbädsel pääväl veidembäs jäänü: om põnõvampigi tegemiisi, nigu arvudi iih istmine, vällämaal reismine, poliitikahe tükmine.

    Nuurusõh tull’ umal tüüd tetä ja latsi kantsõlda, es sis kotost vällä saa. Tüü man peeti naisipäivä ja aastaga lõpun nääripito. Kallist joogist-söögist restoraanin es julgu mõtõldagi.

    Nii es olõ kapin kallit rõivit, ega näid es olõki vaia. Perrel oll’ rahha veidü ja hindä iist hoolitsõminõ jäi iks viimätses. Häbü üteldä, et oll’ õnnõ kats paari alosmõssu – üte püksi jalah, tõsõ mõsuh.

    Täämbädsel pääväl om asi lihtsä – ku midägi väega himostat, võta pangast lainu vai telli kataloogõst perrämassu pääle.

    Eks mi sõs papaga pruuvsõmi kah hinnäst vahtsõ lainõ pääle timmi. Ja sis tull’ vällä, et papi om lainusõltlanõ, a ma jälki kataloogisõltlanõ. Papi ehitäs autokuuri – võtt lainu. Remont tarrõ – võtt lainu. Auto vaia kõrda tetä, võtt jälki lainu.

    Ma jälki naksi perrämassu pääle elämiste asju telmä:sammõtkardinit, vaipu ja egasugumaidsi nipsas’akõisi. Hindäle kostüüme, pitsmõssu ja ihokriime (külh mu kortsuki ütskõrd kaosõ).

    Restoraani-rõivit sai mito komplekti tellitüs, nii egäs juhus. Tahasi nii väega vahel sinnä minnä (latsõ nüüt jo suurõ) ja paar tandsugi tetä, hääd muusigat kullõlda. A kiäki ei kutsu (selle et olõ viil õnnõ illos) ja esi kah ei ihna pappi nii pall’o vällä kävvü. Eloaig harinu säästuprogrammiga elämä. Jää uutma, ku naatas restoraaniõdagit ka perrämassu pääle andma, sis lää kimmähe.

    Olõ Hobby Halli, Anttila, Otto, Bon-Brix’, Highlights’i, Aparat’i, Heine, Schäferi, Cellbese, Quelle, Selecti, Hansaposti kundõ.

    Olõ olnu näide kundõ mitmit aastit ja mul om eski VIP-kaart. Siiäni olõ tuu pääle väega uhkõ olnu, a ütel pääval tull’ inkassofirmast kats kurja kirja, et olõti (seo tähendäs mina) nii- ja niipall’o võlgu.

    Tulõ taivas appi! Minol om VIP-kaart ja mina olõ võlgu! Kõlisti inkasso- ja müügifirmalõ. Mõlõmba lubasi asja uuri.

    A uurmisõ pääle läts’ nätäl, ku tull’ lõpus selgus, et ma iks võlgu ei olõ. Viga tull’ tuust, et ma tahtsõ firmalõ hääd tetä ja massi üte as’a perrämassu kõrraga kinni. A näide raamadupidäjä es näe arvutist rohkõmb ku kats massu.

    Tuu pääle läts’ minol tujo är, selle et mino au ja vääriküs oll’ mutta trambit. Mu telmise-iso oll’ kah kaonu. Ja latsil oll’ hää miil, et telmiisil tull’ paus.

    Ütel pääväl tull’ kullõr pakiga. VIP-kaardi andja saat’ mullõ ku hääle kundõlõ sünnüpääväkingitüse.

    Et olõ sündünü hingipääväl, oll’ pakin inglipildiga karbikõnõ, mille seen marmorkuuk.

    Meil papiga oll’ hää miil, a õnn oll’ lühkene, ku loimi paprõ päält – parõmb inne lõppi kats päivä tagasi.

    Kingisaatja oll’ külh õigõl aol koogi posti pandnu, a postimassina tsõõri olli veidü aigupiteh viirdünü. Jo sis es olõ timäl talvõkummõ all!

    Üts osa minost oll’ rõõmsa ja taht’ kuuki maitsa, tõnõ vatut’ vihast ja taht’ süüdläse pääle kaivada.

    Viimäte sai koogihimo võitu, a et meil kassi ei olõ, kink pääl perrä pruuvi, kas keeks sünnüs süvvä, sis lasimi taaduga koogil hää maitsa.

    Peräh lakimi sõrmõki puhtas. Kuuk oll’ väega hää ja ello kah jäimi ni kataloogõst tellimi iks kaupa edesi.
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Võro kiil Tal’na kaubamajan

    Kats Võro naist, Vilma ja Helmi, es saa sukugi umavaihõl läbi. Vilmat ai vihalõ, et Helmi kõgõ tsäägät’ ja ai ulli juttu. Helmile es miildü, et Vilma tä juttõst vällägi ei tii.

    Õnnõtusõs elli nä viil üten majan ja käve üten asutusõn ammõtin. Ütskõrd, ku Vilma ja Helmi tüükotussõga Tal’nan olli, trehvsi nä ütel aol Tal’na kaubamajja. Kiä tuud inämb mälehtäs, minkast tülü nõssi, a sõnnuga sõtta nä jäl pööri. Tõnõtõist õnnistõdi võro keelen.

    Äkki juussõ näide mano kolmas naanõ. Tuu oll’ kah võrokõnõ. Tutva kiil pand’ tedä hoolõga tüllüpüürdnüisi vahtma. Ja tä näkk’, et üts taplõjist om timä koolisõsar.

    «Oi jummal, ku hää miil mul om sinno üle pikä ao nätä!» hõigas’ tä ja kallist’ kõgõst jovvust Vilmakõist.


    Jaanitulõ man

    Vanamehe istõ jaanitulõ man mitmõkõistõ kuun, lasi olt ja kõnõli nuurusaost. Õnnõ Piitre suu püsse kinni. Tä oll’ terve õdak väega umaette olõmisõga. Tuu es jää ka tõisil tähele pandmalda, nä küsse peräkõrd, miä Piitret vaivas.

    «Märgoda tan, pall’o ma umal eloaol viina ja olt olõ sisse larpnu, a mitte ei märgi vällä. No tuud om iks väega pall’o olnu!» ütel’ Piitre ohatõn.

     
    Hüvä nõu
     
    Pelmeenivorm
     
    1 pakk pelmeene
    1 väiku sipul
    3 munna
    2 sl hapund kuurt
    puul klaasi piimä
    suula
    võidu vai rasva praatmisõs

    Ma olõ pruuvnu tetä pelmeene ka praatmalda, a praadidu saava maitsõ poolõst parõmba.

    Praadi pelmeeni ja sibula är ja lao vormi. Klopi muna hapnõ koorõ ja piimäga segi, panõ suula mano ja vala pääle. Küdsä 200 kraadi man umbõs puul tunni.

    Perämädse Ene

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!