Nummõr' 183
Piimäkuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Avida vanno asjo otsi
  • Uudissõ
     
  • «Keväjä lätt iks puul palka maa sisse!»
  •  
  • Karula käsitüü plaat
  • Elo
     
  • Egäl lipul uma lugu
  •  
  • Vikadi tsagamisõ jaos oll´ vanast eräle pink
  • Märgotus
     
  • Lõbu Ragner: vanno palkmaio pästvä naasõ
  •  
  • Kogukond – kon taa om?
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
    Lõbu Ragner: vanno palkmaio pästvä naasõ
     
      
     
    Lõbu Ragner ütles är, kas vanna palkmaia saa viil kõrda tetä vai ei 
      
    Räpinä kandi miis Lõbu Ragner (39) tiid Lõuna-Eesti vannost palkhuunist piaaigu kõkkõ. Minevä nädäli lõpõt’ tä suurõ ettevõtmisõ – timä MTÜ Vanaajamaja käve läbi 120 Põlva, Võro, Valga ja Tarto maakunna tallo ja and’ nõvvo, kuis vanno palkhuunit kõrda tetä. Nõvvo tahtsõ saia nii pall’o inemiisi, et kõiki es saaki timahava avita ja Vanaajamaja jakkas taad ettevõtmist vahtsõl aastagal edesi.

    Minevaasta annit nõvvo õnnõ Põlva maakunna palkhuunidõ umanigõlõ, timahava võtit ette neli maakunda. Kuis läts’?


    Väega häste. Tuu jõvvo man, miä meil om, eski pall’o häste. Inemiisi huvi oll’ suur: kokko 120 tallo umbõs 350 huunõga.

    Maakundõ perrä oll’ huviliidsi inämb-vähämb samapall’o, Võro maakund oll’ tsipa härksämb.

    Saimi poolõ päält arvo, et mi jõud nii suurõst hulgast üle ei käü ja pandsõmi taa ettevõtmisõ mano tulõgi lukku inne vällä hõigatut aigu.

    Või-olla jäi samapall’o huviiidsi ussõ taadõ, a näile ütle trüüstmises, et ettevõtminõ jakkus: meil õnnistu saia LEADER-programmist katõs järgmädses aastas tuu as’a jaos tukõ. Sügüse annami teedä, kuis taa asi edesi lätt.

    Et inemiisile passi-i tuu ja meile kah mitte, et kõik pidi ütes kuupääväs hindäst teedä andma, ku tahtsõva nõvvo saia, kuis vanna palkhoonõt kõrda tetä.

    Ku asi olõs stabiiliselt aasta läbi, olõssi kõigilõ parõmb. Püvvämi nii kõrralda, et hindäl olõssi lihtsämb ja inemiisil mugavamb.

    Millest nii suur huvi?


    Huviliidsi om mitund sorti. Miä rõõmu tege om tuu, et joba minevaasta, a timahava viil rohkõmb olli as’a man noorõ inemise.

    Pall’o oll’ noid, kiä ummi edevanõmbidõ tallo olõ-i tahtnu är müvvä, a omma nakanu kõrda tegemä. 20–30 aastadsõ noorõ.

    Miä näil täpsele plaanin om, tuud ma ei tiiä, edimält tahtva suvõkodona hoita ja võiolla kunagi eski elämä tulla.

    Tõnõ jago huviliidsi omma paikligu inemise, kiä otsva tõist võimalust. Näil om huvi tuu vasta, kuis vanna ja vahtsõt ehitüskunsti kombiniiri.

    Ka vana maja puhul omma osa, kon om mõistlik pruuki vahtsõt ehitüskunsti.

    Seoilmaaigu tahetas jo palkmajja ka vannitarrõ tetä, vanastõ tuud es tetä jo. Tarõ lämmistämise man saa kah vanna-vahtsõt üten pruuki. A palksaina puhul om iks mõistlik vana määnü palgi vahtsidõ vasta vällä vaheta.

    Ku tarõl om iks lastukatus olnu, om tark ka edespite panda lastu-, sindli- vai pilpakatus: konstruktsioon om tettü lastukatussõ jaos ja rassõ kivikatussõga või hädä tulla.

    Sama lugu om maja tõsõ kõrra pruukma nakkamisõga: vana maja laetala omma tettü sändse, et olõ-i mõtõldu tõsõ kõrra pääle elämist.

    Egä tõsõ kõrra pääle elämise tegemine esihindäst halv olõ-i. A vaia om tala altpuult tukõ, muido ei kanna neo lihtsäle raskust vällä.

    Tuu om põnnõv, et 80 protsõnti inemiisist, kiä uma vana maja pästmise peräst murõht tundva, omma naasõ! Mille, tuud ei tiiäki. A joba tõist aastat om sama lugu!

    Kas seo ettevõtmisõ man om mõnikõrd ka väega hallõ olnu, ku olõt nännü, kuis vana maja om är tsurgit?


    Om külh olnu. Tegeligult olõ seo ettevõtmisõga nii 5–10 aastakka ildas jäänü. A hää, et mi iks taa ette võetus saimi: mi kandin olõ-i viil suuri ehitämise buumõ olnu.

    Inemise omma küländ rahuligult ja mõistligult ehitänü. Peris ands’akit ehitämiisi olõki-i nännü.

    Üts väega illos talo oll’, 160–170 aastakka vana. Sääl oll’ üten sainan vana palk vällä lõigatu ja asõmõlõ pantu nii, et olõ õs tappe egä kõrralikkõ tenderpostõ pantu ja joba oll’ nätä, et sain naas’ vällä vaoma. Viil oll’ pruugitu palgivaihõ lämmistüses makrofleksi ja kõllast mineraalvilla... Tuu näkk' peris hirmus vällä ja pernaanõ oll’ esi kah väega õnnõdu tuu man ja sai arvo, et midägi om väega võlssi lännü.

    Kas olõt tuud kah pidänü ütlemä, et hää inemine, ti majja joht inämb pästä saa-i?


    Iks. Inemiisil jo päämine murõ omgi, et kas palkhuunõst saa viil asja vai ei. Mi mõtõ om inemiisi julgusta palkhoonõt kõrda tegemä, ku tuu viil võimalik om. Ku tarõn om iks seen eletü, sis hariligult saa tuud ilosahe kõrda tetä. A ku maja om iks 15–20 aastakka tühält saisnu ja katus om 5–10 aastakka läbi juusknu, sis sakõst tuud inämb iks pästä ei saa.

    Esierälidse tähelepanu all olli teil rehetarõga maja. Mille?


    Tuuperäst, et meil om kuuntüü Vabaõhumuusõumiga. Nä pruuvva luvva rehetarri andmõkoko. Muusõum pallõl’, et mi andnu rehetarriga maio kotsilõ teedüst tuu andmõkogo jaos. Minevaasta oll’ rehetarri kolmasosa, timahava vast paarkümmend tükkü.

    A timahava oll’ põnnõv tuu, et löüdsemi hulga väega vanno rehetarri, kon oll’ viil kõrralik terve reheahi seen. Üts om lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo ja sinnä proovitas Teppo pillimuusõummi tetä. Ma arva, et tuu tarõ kõrdategemist piässi kimmähe tugõma: tuu om häste alalõ hoitu, midägi ei olõ tan muudõtu.

    Tiit ka kõvva vahtsit, vanna muudu palkhuunit. Kas sändsit tahetas kah inämb ku inne?


    Tuu asi nõsõs kah mi kandin kõgõ stabiilisõlt. Põh’a-Eestin oll’ palkmaio tahtminõ vahepääl inämb nigu mooduasi. Lõunõ-Eestin palkmaio ehitämine viil õigõhe nakkas pääle. Timahava päält tuu, ku välisturg är sattõ, om mi firma õnnõ Lõuna-Eestin ehitänüki. Sais om sääne, et puu hind om kõvva alla tulnu, muu ehitüsmatõrjaal suurt ei olõ ja puust om ka kõgõ odavamb ehitä.

    Määne om kõgõ ilosamb vana hoonõ, midä olõt vanal Võromaal nännü?


    Mullõ väega miildü Saarõ talo sann Põlva ja Võro maakunna piiri pääl. Tuu om umal aol väega kavalalõ ehitet, nii nigu inemisele kõgõ parõmb om. Ilosit aitu olõ pall’o nännü ja mõni elotarõ om kah väega illos.

    Tuud om mul väega põnnõv kaia, et egäl ehitüsmeistril om olnu uma käekiri ja uma võttõ, kuis palksaina üles rako. Tuust, midä mi näemi, om meil pall’o oppi. Vana maja päält om väega häste nätä, mändse hädä võiva aastasato joosul tulla ja tuust saa tiidmist, kuis võinu tõistõ ehitä, et sändsit häti es tulnu.

    Kas olõt vanno maio kaemisõst saaduisi tiidmiisi ka hindä maja ehitämise man pruuknu?


    Hindä tarõ ehiti niimuudu, et kai vanno maio päält, kuis ütsikit asjo om tettü. Et seo ilma aigu pruugitas elotarrõ tõistmuudu ku vanal aol, sis olõ-i vaia ehitä täpsele säänest maia, nigu vanastõ tetti.

    Ku nuur miis mõtlõs, määnest ammõtit võissi opma minnä, sis kas tuu võissi olla palkmaja ragominõ?


    Timahava ma olli Villändi kultuuriakadeemiä lõputöie kommisjonin.

    Piä tuu kooli kittüses ütlemä, et nii kimmit lõputöid – tiiä ka Tarto ülikooli ja Põllumajandusülikooli ummi – ma ei olõ viil nännü.

    Villändi kuul and iks väega hää käsitüümõistmisõ. Meil olli välitüül kah kultuurikooli tudõngi.

    Ku om huvvi miihi käsitüü vasta, sis kimmähe tasus Villändihe opma minnä. Timahava om õkvalt vastavõtt kah.

    Küsse Harju Ülle


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!