Nummõr' 183
Piimäkuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Avida vanno asjo otsi
  • Uudissõ
     
  • «Keväjä lätt iks puul palka maa sisse!»
  •  
  • Karula käsitüü plaat
  • Elo
     
  • Egäl lipul uma lugu
  •  
  • Vikadi tsagamisõ jaos oll´ vanast eräle pink
  • Märgotus
     
  • Lõbu Ragner: vanno palkmaio pästvä naasõ
  •  
  • Kogukond – kon taa om?
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
    «Keväjä lätt iks puul palka maa sisse!»
     
    Peedosaarõ Kaisa
        
     
     
    Laulumiis Tamra Kait uur üten naasõ Avega kasvõ  Pedäjä Reeda kasvumajan om 33 sorti basiilikit 
        
    Suur jago rahvast valõ 7. piimäkuu pääväl poliitikit europarlamenti, a väiku jago näüdäs´, ku põnnõv või olla hainuga jahmõrdaminõ. Puigal sai huvilidsõ hainasortõ vaihta ja Süvähavval tetti huviliidsilõ maiguhaino tutvambas.

    Õkvalt valimisjaoskunna iin Puiga kooli man olli naasõ päädpiten kastõ ja kilekottõ seen:otsõva kodoviimises sändsit haino, midä hindäl olõ õs, ja paki vasta noid, midä jo ülearvo pall’o saanu.

    «Keväjä lätt iks puul palka maa sisse!» and’ teedä Murde Kaia (38), kiä om Vahtsõliina vallan ämmäkoton aida pidänü joba 18 aastat. «Ostsõ ilda aigu kataloogist pääväkübärä juurõ, tuu massõ 150 kruuni, a tiiä-i, kas lätt kasuma vai ei,» murõht’ tä.

    Vaihtamisõs oll’ Kaia üten võtnu liilia-, päävakübärä- ja iirisesortõ. «Sai vasta kallat, miä läts’ mul talvõl vällä, daaliat, kellukit, ja üteaastaidsi päävälille,» näüdäs’ Kaia häämeelega kasvokõisi autopagasnikun.

    Üritüse pääkõrraldaja, Rõugõ küle alt peri Raudnõmmõ Ülle (42) sai sändse ettevõtmisõ mõttõ Interneti aiaklubist. Ülle om esi olnu kümmekund aastat aiapidäjä ja tuuperäst tiid tä häste, kuis kasvõ keväjä kätte jääs, a iks om ka midagi säänest, midä viil tahtnu saia.

    Et Raudnõmmõ Üllel om perädüsuur hainasortõ kogo, sis tä seokõrd esi midägi vahtsõt umma aida es lövvä, a olõ-s sukugi kurb kah, et uma kasvokõsõ niisama är and’. Vastapiten, olõs tahtnu noid viilgi inämb üten võtta, a es jõvva.

    Süvähavva luudustalon sai hulga teedüst maiguhaino kotsilõ. Talo pernaanõ Pedäjä Reet selet’ huviliidsilõ kõrraga är, mändse haina piät egän aian olõma: iisop, mis om hää maiguandja ja avitas külmetüse vasta; pune kah külmetüse vasta ja rahustamisõs; piparrohi ja aidmoranda piprõ asõmõl, leesputk peterselli asõmõl ja õkva kimmäle tüümian.

    Pisti kah hainajuppõ põskõ: mõni oll’ hää makõ, a mõnõ tõsõ peräst pidi kipõlt keele suust vällä ajama.

    Suurõ hoolõga uursõ kasvõ laulumiis Tamra Kait üten naasõ Avega. «Sai siist pall’odõlõ uman aian kasuvilõ taimilõ nime kah mano!» kitt’ Tamra Ave. Kodo üten ostsõ tä helüpailu jaos hää kasvu, maurikassinakri – laulumehele kulus mar’as är!

    33 sorti basiilikit!

    Süvähavva talo rahvas korjas kasvõ põhisiimne esi. «Uma siimne läävä iks parõmbalõ kasuma ku poodi uma,» selet’ Pedäjä Reet. «No mõnda asja piät poodist iks ostma, selle et näütüses basiilikut tohe-i inne korjamist häitsemä laskõ.»

    Timahava pand’ Reet maaha 33 (!) sorti basiilikut. «A kasvuhuunõn ei saa arvo näide ilost ja nä omma viil tsillokõsõ kah. Suvõl, ku kõik om põllu pääl, sis om illos kaia näid,» selet’ pernaanõ uhkõlõ.

    Ku talvõl piässi mõnt sorti kasvukõisiga kehväste minemä, sis avitasõ vällä tõsõ maiguhaino kasvataja. «Oraperä talost Kutkina Liisi käest küsümi taimi, ku hindä ummiga midägi juhtus. Ja esi ka iks avitami sõpru, ku näil api vaia om.

    Seo keväjägi saatsõmi suurõ kotitävve vehvermentsi Harjumaalõ Trummi tallo,» kõnõl’ tä.

    Reet hoiat’ ka, et ku läät puuti hainasiimnit ostma, piät ladina kiilt mõistma – nime omma sakõst eesti kiilde võlssi ümbre pantu. «Läät näütüses mõtskassinaarist ostma ja saat hoobis maurikassinakri,» kõnõl’ tä.

    Ku haina parra, korjas Reeda pere neo är ja kuivatas eurokuivusõn.

    Talvõl pandas tsäihaina paki sisse ja müvväs maaha. 40 hainast tetäs Süvähavval katsat esisugumast tsäiseko.




     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!