Nummõr' 182
Piimäkuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laada-nädälilõpp
  • Uudissõ
     
  • Friisi tulli Hollandist võrokõisi kaema
  •  
  • Kindakirju-raamat
  •  
  • Seto jutussõ DVD pääl
  •  
  • Käsitüümeistride andmõkogo
  • Elo
     
  • Kodotoetusõga terve kodo kõrda
  • Märgotus
     
  • Koto kaidsa ma esi!
  •  
  • Kaska Valev: ku sinno kotost vällä aetas, nakkat jo vasta!
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Üts mälehtüs
    Aholammi
    Perämine külg
     
    Kaska Valev: ku sinno kotost vällä aetas, nakkat jo vasta!
     
      
     
    Kaska Valev 
      
    Puulpäävä, 29. lehekuu pääväl pand’ Sännä Mäeveskist peri Kaska Valev (80) Nurssi mälehtüse-kivi Lükkä mõtsavelli punkrilõ, miä oll’ päält sõta üts Võromaa päämine mõtsavelli keskus.

    Kaska Valev oll’ noidõ Võromaa koolipoissõ hulgan, kiä päält sõta Vinne võimulõ vasta naksi, kinni võeti ja Tsiberihe vangilaagrihe saadõti. Valev eläs päält laagrist tagasitulõkit külh Villändin, a om kor’anu hulga teedüst saatusõkaaslaisi kotsilõ, pandnu kolmõlõ näist mälehtüse-kivi ja andnu vällä raamadu «Vastupanuvõitlus» (2008).

    Mille poolõst Lükkä punkri esieräline oll’, et tuu aus kivi panda?

    Lükkä punkriga olli köüdedü Võro kooliopilasõ. Ma esi olli kodo kaudu kah: esä kaudu käve varustaminõ. Või jo üteldä, et mõtsavelli oll’ siin ja sääl ja punkrit mitmõn paigan, a Lükkä punkrin oll’ keskne – nii pall’o ku 1945. aastal jõudsõ olla – punt, kes püüdse luvva ütist Võromaa mõtsavelli keskust.

    Taad punkrit otsiti siist ja säält, üles löüti minevä sügüse. Tinava keväjä löüti punkri mant kirotusmassin, millega lindlehti tetti, ja raadioaparaat: hariligun punkrin näid es olõ. Sis oll’ selge, et taa om õigõ punkri.

    Mille kivi suurõtii viirde panti?

    Minevä keväjä käve elon edimäst kõrda Lükkä külän. Võtsõ üten Aaropi Kalju, kes om Võro koolipoissõ luku uurnu, ja kooliopilasõn kinni istnu Eheri Elfriede mehe veletütre kah. Punkrikotust tuudaigu es tiiä, a mõtlimi, et võissi kivi panda Eheri talokotussõlõ.

    A talol om vahtsõnõ umanik ja tollõl oll’ edimäne küsümüs, et pall’o mi tälle massami. Sis tull’gi mõtõ, et panõmi kivi hoobis suurõtii viirde tiiotsa, kost Lükkä pääle lätt. Rõugõ vald ja tiidevalitsus olli kah nõun tuuga ja nii taa läts’.

    Tuu olõ-i teil edimäne kivi panda?

    Kolmõ koolipoisi havva pääle olõ kah kivi pandnu: Kanepin Liini Kaljulõ, Võro kalmuaian Mõttusõ Heinolõ ja Osolan Veski Heinolõ.

    Miä oll’ kõgõ tähtsämb tuu umaaigsõ Vinne võimulõ vastanakkamisõ man?

    Ei mõistaki ütte kõgõ tähtsämbät asja üteldä: kõik tuu asi oll’ jo meile väikust pääle sisse kasunu. Eesti Vabariik oll’ mi uma. Seoilma-ao noorõ ja näide oppaja, imä-esä omma kõik sündünü Vinne aol. Mi imä-esä olli esi Vabadussõan olnu. Sännä koolioppaja, edimäne meil, oll’ kah Vabadussõast ossa võtnu. Ku sinno umast kotost vällä aetas, nakkat jo vasta! Mi naksimi vasta, et meid mi umast riigist vällä aeti. Mi käest võeti är võimalus olla nuurkotkas, võeti är Eesti lipp – kõik!

    Pall’o teid oll’?

    Mi pundin 98. Kinni kõik es lää, mõni pässi ka mi pundist är. Kokko oll’ Võromaa koolipoissõ üle 150. Suurõmb jago keskkooli uma, mõni oll’ ülikoolin kah joba.

    Kannimi lindlehti lakja, andsõmi vällä aolehte Ugandi. Saimi neli lehte vällä anda: korssimi eestiaigsit artiklit kokko, esi kirotimi tsipakõnõ. 1997. naksi taad lehte vahtsõst vällä andma.

    Täämbädse pääväni vällä. Lehen om mälehtüisi ja ka viimädse ao hätist kirotami.

    Mändse neo hädä sis omma?

    Om hirm, et eesti rahvas kaos är. Eesti riik või eski jo alalõ jäiä.

    Kammandati kodotütrige ja nuurkodassiga?

    Säidse aastat olõ joba kõrraldanu Villändin kooliopilaisilõ kirändivõistlust esisaisvusõ teemal. Mineväaasta sai osa töid kaasi vaihõlõ kah: raamat «Eesti iseseisvuse eest».

    Suurõmb jago nuurist taht iks säänest bugi-vugi ja poliitiga kotsilõ ütlese, et seo näile ei putu. Toimõndamist om näil kah hulga ja nii omgi kirändikirotajit kooli pääle viis-kuus. Oppaja kah: näil kas om ütskõik vai eski pelgäse taad asja.

    Midä tetä, et noorõst loro es kasunu?

    Tuu om õigõ, et näile ehitä spordi- ja mänguvälju, kõrralda üritüisi. Suurõmb jago esi ei mõista midägi tetä ja lätt sinnä, kon midägi pakutas. Ku suli pakk poodirüüvmist, sis mõni lätt kah – iks kah põnnõv asi.

    Ku pall’o teile Sännä Mäeveski tähendäs?

    Tuu om mu sünnükotus, püüdse taad kümme aastat hindä käen hoita. A latsõ omma lakja lännü ja minevaasta möi är. Paistus, et tuu miis pand seolõ elo sisse.

    A Võromaa jääs iks mu kodomaas. Sääl tunnõ hinnäst iks koton, kukki 1952. aastast olõ Villändin elänü.

    Villändi rahvas om tõistõ?

    Jah! Ku Vinne aigu Villändi-Võro bussi käve üle Tõrva ja Sangastõ, sis nigu Pikäsillast üle lätsit ja vana Võromaa rahvast naas’ joba pääle tulõma, sis bussin õkva nigu õhkkund muutu sõbraligumbas. Siin Mulgimaal egäüts istus uman nukan.

    Naanõ oll’ mul kah Võromaalt. Gailiti August oll’ timä lell, naasõ vanõmbidõ uma oll’ Nursi mõisa süä uibuaiaga, tuust ei olõ inämb midägi alalõ.

    Olõti elopõlinõ ehitäjä, midä olõti valmis ehitänü?

    Hulga aastit olli tüül toiduainidõ-tüüstüse ministeeriumi all. Tarvastuhe sai juustutüüstüs vahtsõnõ tettüs, no nüüt lahuti seo maaha... Võrol sai piimäkombinaadi maja ehitedüs, Valgan veinitehas ja Pärnun vahtsõnõ õllõtehasõ keedükoda.

    Miä om meelen vangilaagrin olõkist?

    Kõgõ rassõmb oll’ edimäne aasta. Viidi 1947. aasta talvõl. Poolõ inemise olli ammõtnigu, as’amehe, haritlasõ... Ku sändsele mehele iks saag kätte anda ja panda mõtsa lõikama, sis om selge, et miis ei piä vasta. 150 inemisest, kes mi tapin olli, kolm vagonitäüt eestläisi, edimädse aastaga kolmandik kuuli. Lihtsäle nälgä.

    Ma jäi tii pääl, inne laagrit, düsenteeriahe. 27. jaanuaril naas’ pääle. 6. veebruaril panti minno rii pääle ja veeti laagrihe. Tii pääl külmsi käe-jala är. Laagrin tsusati minno õdagu kuumavii-tuubrihe.

    Järgmäne päiv viidi haigõmajja. Tooniaoni oll’ mul viil selge pilt iin, edesi kattõ är.

    23. veebruari hummogu tull’ mõistus tagasi.

    Üts Varõssõ-nimeline 50 aastanõ Villändimaa talomiis sai arvo, et mul mõistus selge, ütel’ edimädse sõna: täämbä om Pätsi sünnüpäiv, hummõn vabariigi aastapäiv! Vot niimuudu mõtli inemise, kes sääl kinni olli!

    Sõrmõ es liigu, jala es liigu... Naati tasoma, juuni algusõn sai keppe ja saina abiga peldikuhe minnä.

    Taheti saata sandilaagrihe, a laagri kõgõ korõmba ülembä abi oll’ Riia juut Abram.

    Võtsõ minno tapist vällä ja sokut’ mu ütte segälaagrihe vargapoissõga, üüpäivnigus: üüse pidi üllen olõma ja hummogu baraki põrmandu puhtas mõskma.

    1948. aasta veebruarin lätsi tisleritüüd opma. Edimäne tüü oll’ naklu tegemine. Inne olli vangilaagri ümbre okastraadi. Sis võeti neo maaha ja panti kolmõ meetri korgudsõ palgi pistü.

    Okastraadist tetti naklu. Perän naksi kardokaidändämise kastõ tegemä. Nii must tisler saigi.

    Küsse Harju Ülle


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!