Nummõr' 182
Piimäkuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laada-nädälilõpp
  • Uudissõ
     
  • Friisi tulli Hollandist võrokõisi kaema
  •  
  • Kindakirju-raamat
  •  
  • Seto jutussõ DVD pääl
  •  
  • Käsitüümeistride andmõkogo
  • Elo
     
  • Kodotoetusõga terve kodo kõrda
  • Märgotus
     
  • Koto kaidsa ma esi!
  •  
  • Kaska Valev: ku sinno kotost vällä aetas, nakkat jo vasta!
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Üts mälehtüs
    Aholammi
    Perämine külg
     
    Kodotoetusõga terve kodo kõrda
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Kodotoetus avitas Malleusõ perrel terve maja kõrda saia 
      
    Urvastõ vallan Kõlbi külän ütsä latsõga Malleusõ Margusõ (42) ja Hilja (45) perre koton käü kõva kopsminõ-saagminõ: riik and’ perrele päält 138 000 krooni kodotoetust ja keväjä naati tuu raha iist perre vanna maia kõrda tegemä.

    Puul vahtsõt plekk-katust om joba pääl ja kolm akõnd iin, a viil hulga om tetä.

    «Küssemi rahha katussõ, aknidõ ja vannitarõ jaos, a seo raha iist saa terve maja üle kävvä,» om pereesä Margusõl hää miil. Tuu tähendäs, et parhilla om ehitüskraami hind odavambas lännü ja ku katus-aknõ-vannitarõ valmis ja rahha viil perrä jääs, või pere tuu iist viil muud ehitüskraami osta.

    Kodotoetusõ-lugu naas’ pääle tuust, ku ütel mineväsuvitsõl õdagul tull’ esä Margus kodo ja naas’ imä Hiljaga kõnõlõma, et kas tuu om sama päävä lehte joba lugõnu.

    «Ma sai eski peris sõimada, et mille ma lehte takast es loe,» tulõtas Hilja muigõga miilde. «Sis miis tõi Antsla vallavanõmba käest lehe ja näüdäs’ mullõ kuulutust. Sääl oll’ kirän, kohe ja mis kuupääväs piät kodotoetusõ avaldusõ tegemä.»

    Avaldus tetti mõttõga, et saa mis saa. A näet – raha antigi! «138 000 kruuni ja peoga pääle kah viil!» ei suta Margus seoniaoni perre õnnõ viil är imehtä.

    A tuu asi ei käü joht niimuudu, et raha andas kätte ja sis esi kaet, kellele ja ku pall’o annat. Projekti reegli omma küländ karmi ja raha om õnnõ remonditüü jaos ette nätt.

    Eski perreimä tellitüisi vannitarõ kappõ es olda nõun kinni masma: «Üteldi, et seo om müübli, mitte ehitüsmatõrjaal,» seletäs Hilja. Ja taad toetusõrahha pererahvas esi es näeki. «Kõik käü paprõ pääl.

    Tellit ehitüsmatõrjaali är, saadat KredExile arvõ ja sis helistedäs tagasi, et sinnä ja sinnä om ülekannõ tettü,» kõnõlõs Hilja tuust, kuis as’a käävä. Ehitäs pereesä esi, Hilja vanõmb poig Eris om kah abin käünü.

    Kodotoetus tull’ seo suurõ perre jaos iks väega õigõl aol: parhilladsõ «masu» aigu omma mõlõmba vanõmba tüüldä jäänü.

    Inne oll’ Hilja hindä sõnno perrä pagari papridõga postmiis ja Margus Antslan ehitäjä.

    «Hää tuugi, et latsiraha viil alalõ hoitas. Om, millest ellä. Muud sissetulõkit olõki-i. Mi mõlõmba tüüldäinemiseraha tulõ ka viil mano,» kõnõlõs Hilja tsipakõnõ kurva helüga.

    Urvastõ kandin olõ-i üttegi tüükotust saia. A liina vai kohegi kavvõmbalõ kah tüüle sõita saa-i. «Sis om vaia kas elokotost muuta vai massinat,» ütles Margus.

    A liinan ellä taha-i kumbki. «Kooliaigu pidi kuus kuud pääliinan elämä. Mul sai tuust elost nii viländ sääl, eloilmangi ei lää sinnä tagasi!» kõnõlõs Hilja. «Sõsara puulõgi ku läät Võro liina, sis kaet, kuis kipõlt minemä saat,» pand Margus mano.

    A tüükotussõst tundva mõlõmba kõvastõ puudust. «Tüüd om iks vaia jah,» ütles Hilja. Ku kinkalgi om ütele vai tõsõlõ tüüd pakku, omma Malleusõ väega huvitõdu.

    Perre ütsäst latsõst neli inämb koton ei elä: Eris (25) ja Hanno (23) tüütäse Soomõn, Ulvi (22) eläs ja tüütäs Tarton, Mairo (16) opp Helme kutsõkoolin mehaanigu ammõtit.

    Ülejäänü viis omma kodotsõ: Mario (18), Margus (13), Mailis (9), Margo (6) ja Enely (2). Margo käü latsiaian ja lätt sügüse kuuli, Enely om imäga koton ja ülejäänü kolm kääva Kuldri koolin.

    Latsilõ nimepanõkist tulõtas imä Mairo ja Mario nimesaamist miilde. «Ku Mario sündü, sis ämm ütel’, et är sa määndsitki keeruliidsi nimmi panku, nigu näutüses Mario. A nii tull’gi poiskõsõ nimes Mario,» naard Hilja. «A Mairo nimi mullõ lihtsäle miildüs ja seo oll’ ju m-tähe päält,» seletäs tä.

    Kolm vanõmbat last omma peri Hilja «eelmädsest elost». Margusõ latsõ omma kõik M-tähega latsõ ja Enely. Mille Enely M-tähega olõ-i? «Enely om sis viimäne. Tuuga luutsõmi sis nigu ria lõpõta,» naard Hilja.

    Midä latsõ suvõl tegemä nakkasõ? «Seo suvi tulõ mõnnus. Saava värvi siin tarõ man egäsugutsit asju,» mõtlõs Hilja uma praktilidsõ meelega.

    Riiklik kodotoetus 2008. aastaga lõpun KredExi kaudu:

    Toetusõ saajit kokko:

    423 peret

    Näist Võro maakunnast:

    37 peret

    Näist Põlva maakunnast

    21 peret

    Riiklik kodotoetus om mõtõld suurilõ perrile, kon om vähämbält neli alla 19aastast last ja kiä omma tiinnü viimädse katõ aasta joosul üte leibkunna liikmõ kotsilõ veidemb ku 6000 kruuni kuun.

    Kodotoetust jaeti minevaasta lõpun lakja kokko 70,2 miljonit krooni. Keskmädselt sai üts pere uma kodo kõrdategemises 166 071 kruuni.


    Läte: Kredex

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!