| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Friisi kandva sakõst rõnnan säänest märki, kohe pääle om friisi keelen kirotõt «Ma armasta väega friisi kiilt!». | | | | |
«Friisi omma Hollandin nigu võrokõsõ Eestin,» selet’ keelemiis Jüvä Sullõv, kiä minevä nädäli katõlõ friisi herräle Võro- ja Setomaad näüdäs’.
«Kõgõ suurõmb eksootiga oll’ friise jaos Kaudimäel Haanimiihi nõvvokua rahvaga kokkosaaminõ,» kõnõl’ Jüvä Sullõv. «Joba tuud nä imehti väega, et sääne vaiknõ kotus saa ületsehe olõmah olla: Holland ja tuu seeh Friisimaa omma väega üle rahvastõdu.»
Friisi sõidi mi maalõ tuuperäst, et minevä nädäli peeti Tarton üleilmalist väikeisi kiili konvõrentsi, mille perämäne päiv oll’ Võromaal. Siiä sõidi väikeisi kiili kõnõlõja 30 Euruupa maalt.
«Friise huvitasõ võrokõsõ viil tuuperäst, et näil om uma väikeisi kiili uurmisõ asutus Mercator, friisi tahtva tõisi väikeisi rahvidõ kogõmusõst oppi ja nii kassu saia,» kõnõl’ Jüvä Sullõv.
Midä esi võisi friise käest oppi: Jüvä Sullõv kitt’ friise kolmõkiilset kooliharidusõ süsteemi: latsiaid om õnnõ friisikiilne, algkoolin om puul oppusõst friisi, puul hollandi ja 4.–5. klassin kolmasosa oppusõst friisi, kolmasosa hollandi ja kolmasosa inglüse keelen.
«Taa süsteem käü näil joba mitu aastakka ja uurminõ näüdäs’, et latsi friisi keele mõistminõ om hulga parõmbas lännü, inglüse keele mõistminõ om kah parõmb ja hollandi keele mõistminõ sama hää ku innegi,» ütel’ Jüvä Sullõv.
Friisimaal om väega moodun umakiilne tiatri (esieränis suvõtiatri).
Laulõ tetäs kah hulga ja friisi touksi mõnõ aastaga iist käümä sändse ettevõtmisõ nigu väikeisi kiili Eurovisioon.
| | |
|
|
|
