Nummõr' 62
Viinakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Lindora laadul saa osta, kullõlda ja hääd tetä
  •  
  • «Ennola» raadion
  •  
  • Mõnistõ latsõ mänge keelepääväl Mehkamaa pulma
  •  
  • Kurgjärvel aeti piire
  • Elo
     
  • Papa Aadami kalmuaid
  •  
  • Kürvitsäst saa põnõvit süüke
  • Märgotus
     
  • Kimmäst koolist
  •  
  • Jostovi Mati: Võromaal ja Viromaal om pall'o ütist!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Koerustükk' katlaga
     
    Rootammõ Rein
     
     Sauga Heinoga sai tutvas uudismaal (Kasahstanin) 1957. aastagu suvõl. Timä oll' sääl kombainijuht', ma kühveldi kuivusõplatsi pääl villä. Tä oll' Verska vai Võõpsu kandist peri, 1949. aastakul Tsiberihe saadõt, tagasi tulnu ja opsõ Tal'na Tehnigaülikoolin eelektrit.

    Heino oll' vänt miis' ja selet' egäsugutsiid juhtumiisi umast elost. Näütüses küsse tä mi, noorõmbiidõ käest, et kost om Tal'na liinan kõgõ kavvõmpalõ nätä. Mi paksõmi iks toda ja tõist, a timä ütel', et ooh, tuu olõ
    ei midägi – kae, Pagari uulidsa keldrest om terve Tsiber nätä!

    1960. aastagu suvõl saimi Narvan kokko. Ma olli Balti eelektrijaaman praktikal, timä joba ülikooli är lõpõtanu ja oll' säälsaman lämmämõõtmistõ ja lämmäautomaatiga tsehhin meistres. Täl oll' hää miil', et sai minoga umma kiilt kõnõlda ja tahtsõ näüdädä, midä tä või.

    Balti eelektrijaama ehitedi parajahe. Valmis oll' ja tüüt' parajahe õnnõ kolm vai neli katalt ja kats' turbiini. Põnnõv värk!

    Lätsimi katla pääle. Katla om uma 30 miitret korgõ ja egas meid sääl kiäki es näe. Katla pääl omma kaitsõklapi, miä pidivä vallalõ minemä ja katlast auru vällä laskma, ku rõhk katlan väega korgõlõ lätt – et katla vai määnegi toro katla pääl lahki ei läässi. Rõhk katlan om tüü aigu 110–115 atmosfääri, kaitsõklapi omma suurõ ja rassõ. Kaitsõklapi pääl om tsilindre, kon seen liigus kolb, mink vars' om ühendet klapiga.

    Klapi vallalõtegemises andas tsilindrihe kolvi pääle katlast auru. Auru kaitsõklapi tsilindrihe andas impulss'klapist, miä om toroga katlaga ühendet ja katla rõho all. Sääl om joba kang' ja vastakaal. A nuuq omma niisama, tagavaras. Periselt juhitas impulss'klappi solõnoidõga, midä jälki juhitas eelektrivooluga nigu auto startõri releed.

    Impulss'klapi tüüd juhitas kontakt'manomeetriga, miä mõõt katlan rõhko. Kontakt'manomeetril om tüütseier', miä liigus katla rõho perrä, ja kontakt'tseier, miä sais paigal nink om eelektri pinge all ja midä saasõ võtmõga käändä siiä- vai sinnäpoolõ.

    Ku rõhk katlan kasus määrdselgi põhjusõl üle piiri, sõs manomeetri tüütseier' liigus kontakt'tseieri vasta, eelektritsignaal' lätt relee pääle, tuu and vuulu solõnoidi pääle, tuu tõmbas impulss'klapi vallalõ, aur lätt kaitsõklapi tsilindrihe, press' kaitsõklapi vallalõ, aur juusk katlast vällä, rõhk katlan lätt vähämbäs, tüütseier' liigus kontakt'tseieri mant minemä, solõnoidi päält kaos vuul är, impulss'klapp' lätt kinni ja katla kaitsõklapp' lätt kah kinni. Nii om katõl' pästet ja või edesi auru turbiini anda.

    Säärest keerolist värgendüst olli ma op'nu külh, a tollõ tüüd es olõ ma periselt viil nännü. Katlan oll\' rõhk, nigu tüü aol iks. Sauga võtsõ karmanist võt'mõ, käändse kontakt\'manomeetri kontakt'tseieri vasta tüütseierit – ja kaitsõklapp' lätski vallalõ.

    Mürrin oll' iks kõva, Narva liina oll' häste kuulda – nigu Vinne-aigu Tarto sõaväe linnuvälä pääl riaktiivmootoridõ mürrin; katlamaja laest sattõ tolmu kaala. A Sauga käändse kontakt'tseieri jälki vana paiga pääle, klapi lätsivä kinni ja kõik' jäi jälki vakka.

    Miiq tullimi katla päält maaha nigu õigõ mehe kunagi. A peräst kuulimi, et pääinseneer' oll' tuuaig helistänü valvõinseneerile, et misperäst klapp' ja määrdse katla klapp' vallalõ läts'. Tuu uurõ vahetusülembä käest, tuu katla massinisti käest.

    A massinistil olõ es aigu kaia puldin kaitsõklappõ tsignaal'tulõkõisi, tuu kaiõ rohkõmp, kas midägi turbiiniga om juhtunu.

    Nii es saaki kiäki midägi teedä ja mi Saugaga olõmi puhta poisi seenimaani. Kae, määrest koerust või viil vana miis' tetä!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Mõsõ ajo puhtas!
     
     
    Ilvesse Aapo,
    Ruitlasõ sõbõr
     
    Süküs om pääle naanu, inemise käändvä ullis. Tal'na hod'o võtiva Lõuna-Eesti juuriga Savisaarõ maaha ja panniva saarlasõ asõmalõ. Tuu om näile paras, nää olõ-i viil arvo saanu, et lõuna puult vai mere takast tuldas pääliina õnnõ sitta käändmä! Veeremaa omma jo Tal'na pääle vihadsõ, tuuperäst saadõtaski taaha kõgõ tivõrsantõ tsurk'ma.

    Ku üts'kõrd mõni seto vai hiidlanõ Tal'nalõ katussõ pääle ehitäs, saa Ülemiste vanakõnõ kah uma tüü är tetä. No sõs tulõ siinpuul suur' pido! Orkestri, viina... Võih tuud juumist, miä sõs valla lätt!

    A mille tegelikult viina juvvas? Iks tuuperäst, et tuu om hää bisnis – kõgõpäält investeerit hindä jor'dos är, tiit ilmarahvalõ nall'a, ja perän saat pohmelli ilma rahalda päälekauba. Ja sõs om paar' päivä niivõrrapall'o sitt olla, et elolõ tulõ mõtõ mano – lääs ummõtõ hääs tagasi! Üttegi tõist ull'ust pääle pohmaka pää sisse mahu-i, ja olõki-i vaia egäsääntsit eksistents'aalsit küsümüisi ello segämä!

    Üts' hädä om – juuminõ või tervüse pääle naada. Maainemine saa-i säänest asja lupa. Tuuperäst omgi kavalamb hindäl elo tõistmuudu halvas aia, näütüses tuuga, et võtat hindäle moodu kõik' kodomaisõ niiüteldä tõsielo-sar'a ärä kaia.

    Tuu, ku egä päiv hindä ello määndsegi pall'a persega tsungliahvi (vai kelles tuu Raidal tahtsõ saia?) sisse lasõt, mõsk ajo ilosahe puhtas. Muanõ Murutar söögi ala ja kamp Tal'nahe baari luku taadõ pantuid pant'vangõ pääle.

    Perän olõt esi kah nigu hod'o, inne puuti lää-i, ku piät hinnäst tarõst «vällä hääletämä». Hää om olla, pää om ull' ja tulõ-i mõttõhegi riiki käändmä vai sambit püstü ajama naada. Aolehe jo kah muust kiroda-i, kui tuust, midä eelä telekast näüdäti. Ku ei usu, sõs mõtlõ tuu pääle, midä sa õkva loet!

    Halv om tuu, et Päävälehen ilmu uudissõ-muudu jora tuust, et määnegi Ameeriga keenjus oll' vällä märgotanu vidinä, mihandõsõga saa egäl puul teleka vällä lülitä. Et ku koski baarin vai muial telekas käü ja sullõ tuu miildü-i, võtat tuu hujulla karmanist vällä ja nullit kõrraga kõik' programmi är!

    Tuu eestläisile miildü-i, vaia om jo kõgõ tiidä, kuismuudu Baari-Talisel elo lätt vai kas Toomõ-Koit om joba tsungliviirde ärä koolu.

    A ku mõni terrorist' tulõ ja massinal pildi iist klõpsas – kuimuudu sõs saat? Saa-i kuigi.

    A tuu vällälülitämise vitin omgi ameeriklaisil jo terroristõ päält maaha kopeerit! Naa Allahi mehaanigu mõistva jo kõgõ säändsit vidinit tetä, mihandõsõ olõ-i väega suurõ, a mõosõ ekkä tüüpi ameerikläse pääle ja lülitäse naid kar'akaupa vällä. Tuud saa kah televiisorist kaia, süküs om jo pääl!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Kuis Moskva kontrolli kostitõdi
     
    Kõigil om viil meelen sääne aig, midä kutsuti perestroika vai uutminõ. Tuu ao edimäne kuulutaja oll' juunipööre – viinaviskamisõ ärkiildmine.

    Muidoki kävve egäsugudsõ as'amehe – külh Tal'nast, mõnikõrd esiki Moskvast – ka Võrol säädüse täütmist kontrol'man.

    Üts'kõrd oll' jälh üts' Moskva miis' siin. Aoviites oll' tä lännü Võro liina pääle ringi kaema. Mõnõ ao peräst tormas' tä parteimaja ussõst sisse, hindäl nägo pään vihast lilla.

    Tull' vällä, et tansaman Jüri ja Vabadusõ (tuukõrd Lenini ja Pioneere) huulidsa nuka pääl oll' tälle mano astnu üts' hää näoga miis', käk'nü putlit karmanin ja paknu umast käest pitsikest viina.

    Külh Võro as'amehe murri pääd, et kas tuu oll' määnegi lep'mise pääle vällämõtõld vikur' vai lihtsähe Võro mehe lahkõ miil'. Moskva kontroll' arvas' as'a kotsilõ ummamuudu: Võrol elässegi õnnõ joodigu!
     
     
    Velekeisi «hää» äri
     
     
    Ku Vinne-ao lõpun ja vahtsõ Eesti Vabariigi algusõn kõva äritegemine vallalõ läts', sis ajasiva hoolõga ärri ka kats' ilda aigu kurikuulsas saanut velekest Võrolt.

    Velekese sõidi Poolamaalõ, et sääl ärri teten poolakil nahk üle kõrvu tõmmada. Ega näil külh selget tiidmist Poola raha kursist ja hindust es olõ.

    Saivaki velekese suurõ unigu slottõ. A perän tull' vällä, et noidõ iist olõ-õs suurt midägi osta, saadust rahast jakku õnnõ pudõli limmunaadi ja paari saiakõsõ jaos!
     
     
    Kuis politseinik süüdläse vällä avit'
     
    Seo lugu juhtu mino kooliaol 1932. aastagal. Sis oll' sääne kõrraldus, et poisi pidi koolivormi kübärät kandma, õnnõ talvõl võisõ olla talvõküpär'.

    Võro liinaapteegi juhataja poig uma sõbraga olliva liina pääl. Juhataja pojal oll' koolikübärä asõmal soni pään ja suits kah viil iin. Trehväs' oppaja Kiiseman vasta tulõma.

    Juhataja poig juusk' minemä, sõbõr jäi Kiisemani kätte.

    Sõbõr ütel', et timä seod poissi tunnõ-i. A järgmädsel pääväl tulliva oppaja Kiiseman ja sõbõr mi klassi, et näüdädä, määne tuu süüdläne sis om. Sõbõr näüdäs' võlss' poisi pääle, a oppaja esi tundsõ apteegijuhataja poja ärä.

    Kiiseman tahtsõ sis timmä karista. A tuudaigu oll' Võrol kriminaal'politsei Ennuk, kiä oll' apteegijuhataja sõbõr. Ennuk tunnist', et timä oll' näide puul ja pojakõnõ oll' koton. Mis sa iks politseile vasta ajat! Mis sis, et terve kuul' tiidse, et pagõja oll' apteegijuhataja poig. Karistust muidoki es tulõ.

    Simsoni Andrus
     
     
    Põrsa uutva!
     
    Kala Juhan käve iks vaihõl pühäpäävä hummoguspuuldõ Toodsi palvõmajan jutlust ütlemän, tä oll' kerigu vüülmöldri. Tull', üteliidsi tõi Osola meieride ka piimä ärä – üts' tii, kats' asja, ütles vanasõna.

    Läts' sis Toodsilõ ja naas' jutlust ütlemä, kesk jutlust tull' miilde, et Maarja (seo oll' tä naasõ nimi), uut põrssilõ lõssi. Ütel' sis rahvalõ: «Ma täämbä saa-i teile rohkõmp kõnõlda, tõnõ kõrd kõnõlõ, täämbä uut Maarja põrssilõ lõssi kodo!»

    Haard' uma palvõraamadu kandli ala, tull' palvõmajast vällä, ronisi vankrilõ ja kõnõl': «Lasõmi nüüd, ruunakõnõ, ruttu, lõuna jo piä käen, kunas viil põrssa süvvä saava!»


    Iheri Hilda jutukogost vällä kirotanu Iheri Leili
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu!
     
    Hää ubinakuuk'
     
    Võta üts' osa kuurmada, a siimnist puhastõduid ubinit, kolm munna, pakk' kohopiimä, klaas' piimä, 3–4 supiluitsatäüt õlli ja kooni klaas' tsukurd.

    Sekä kõik' kokko, jahhu panõ niipall'o, et tulõ vedeläpuulnõ tainas. Mano panõ viil tiiluitsatäüs soodat, tsipa tsitron'hapõt ja suula.

    Sekä taina sisse ubinatükü ja panõ määridü plaadi pääle. Puista pääle tsukurd-kaneeli.
     
     
    Pernaasõ nippe
     
    Söögipeedi keese rutõmb pehmes, ku valat edimält kiimälännü vii piite päält är, kaltat pääle külmä vii ja ajat vahtsõst kiimä. Kuur' tulõ kah häste är ja peedi jääse ilusa.

    ***

    Kartulitamp' saa parõmb, ku segämise aigu valla sisse kiimä aet piim. Keededü piimäga jääs pudru maits parõmb ja ku jääs viil järge, ei lää hapnõs.

    Kruusamäe (Panni) Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    «Rõugõ, Varstu vai Paganamaa kandin oll´ nõid pall´u ausamb inemine ku vallavanõmb!»

    Muusigamiis´ Sarvõ Mikk kõnõlõs edesi mõtlõja Sae Evaldi tähelepandmist.


     
       
     Uma Lehe sõbõr!