Nummõr' 62
Viinakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Lindora laadul saa osta, kullõlda ja hääd tetä
  •  
  • «Ennola» raadion
  •  
  • Mõnistõ latsõ mänge keelepääväl Mehkamaa pulma
  •  
  • Kurgjärvel aeti piire
  • Elo
     
  • Papa Aadami kalmuaid
  •  
  • Kürvitsäst saa põnõvit süüke
  • Märgotus
     
  • Kimmäst koolist
  •  
  • Jostovi Mati: Võromaal ja Viromaal om pall'o ütist!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Jostovi Mati: Võromaal ja Viromaal om pall'o ütist!
       
     Eesti suurudsõlt tõist riigiettevõtõt ASi Eesti Põlevkivi juht' joba viiendät aastat Võromaa miis', Põlva lähkült peri Jostovi Mati (46). Mõtsamajandusõ insinööri ammõtit ja juht'mist op'nu Jostovi Mati miis'kunnan tüütäs viil mitmit võrokõisi – üte kandi inemiisil tulõ kuuntüü parõmbahe vällä.

    Kuis Viromaalõ trehvsiti?

    Trehvsi kõgõpäält Tartomaalõ,
    Jostovi Mati juht' Viromaal 4600 tüütäjäga AS-i Eesti Põlevkivi. sis Tal'namaalõ ja sis konkursi kõrran Viromaalõ. Ja nii taa läts'. Tuu oll' täämbä joba rohkõmb ku viis' aastat tagasi, 1999. aastal.
     
    Määnest tüüd Eesti Põlevkivi päälik tege?
     
    Eesti Põlevkivi om suur' kaivanduisi kontsern'. Meil om kontsernin kats' maa-alost ja kats' maapäälset kaivandust, üts' uma raudtiiettevõtõ, üts' mäemassinidõ ehitämise ja remondi ettevõtõ.

    Mi põhitegevüs om taad kivvi kaiba, miä perän ahon är palotõdas ja millest eelektrit ja lämmind saa.

    Ega taa palaja kivi nii väega väärt asi ei olõki, nall'atõn kutsutas taad ka puul'palavas kivis. Kalorit om tä seen veidü, a täl om üts' hää umadus: taa om mi hindä uma. Ei piä taad koskilt sisse vidämä, saa esi umast kraamist eelektrit aia. Asi om tuud väärt, et olla energeetilidselt esisaisva.
     
    Kas nahvtahinna nõsõminõ and palajalõ kivile mi jaos parõmba kotussõ?
     
    Õkvalt ei anna, a ku olõssimi eelektrit nahvtast, õlist vai gaasist ajanu, mink hinna nõsõssõ maailmaturul väega kipõstõ, sis olõssi pidänü mi eelektrihind kah väega kipõstõ nõsõma.
     
    Pall'o inemiisi teil tüütäs?
     
    Meil om peris pall'o rahvast. 3600 inemist kaivanduisi pääl, 500 inemist raudtii pääl ja 500 inemist mäemassinidõ ehitämise pääl. Inämbüs omma tõisist rahvuisist: nigu taa Ida-Viromaa värk' om, tan omgi õnnõ 20 protsenti eestläisi. Mi virman tüütäs 33 rahvusõst inemiisi.
     
    Pall'o om võrokõisi?
     
    Finants'direktor' Uibo Jaano om külh Tartost tulnu, a sünnikodo om täl Võromaal, ehitüspäälik Läti Jaak om peri Väimälä kandist ja tuutmispääligu Loko Ennu latsõpõlvokodo om Ahjal. (Võromaa juuriga omma ka avalikõ suhtidõ juht' Loti Raivo ja aolehe Eesti Kaevur toimõndaja Ruuda Rasmus – UL)

    Ma ei olõ esi nii valinu, a elo om näüdänü, et üte kandi inemise passisõ umavaihõl parõmbidõ. Vet tan kavvõst määnegi mõjo om olõman.
     
    Kas Võromaa ja Viromaa inemise omma tõistmuudu?
     
    Omma iks setol, võrokõsõl, mulgil ja virokõsõl egälütel uma viguri man. Mulgilõ miildüs, ku tedä kitetäs, timäl omma kõik' as'a kõgõ suurõmba, parõmba ja ilosamba. Võro- ja Setomaa poolõ pääl kullõldas su jutt ärä ja sis lüvväs käega: oll' üts' mögä!

    Et kunagi oll' jo sääne värk', et Viromaa kiil' jäi Eestin pääle – kukki pall'o jo puudus es jää, et olõs täämbä kogo Eesti pääl kõnõld hoobis lõunaeesti kiilt – sis viro miihil lööse vaihõpääl pähä, et nimä omma tõisist parõmba.

    Vinne mehe omma jäl kõva tüümehe, ku tegevä tüüd, sis kõvva. Omma vallalidsõmba hingega, usaldasõ ja ei kahtlusta niipall'o.
     
    Kost ti juurõ omma?
     
    Üte vanaimä juurõ omma Kiuma küläst, tõsõ uma Kähri küläst, a olõ sugupuud kaenu ja viil peris vaaresä omma peri hoobis Villändimaa veere päält.

    Kiuma kandin käü jahil, sõbra ja jahimaa omma sääl. Mul om sääl tükk' mõtsa, iks trehvä sinnä nii kõrra kuun.
     
    Keskkoolin olõti Põlvan käünü?
     
    Jah, lõpõdi 1976. aastal. Mukka üten lõpõt' näütüses ka Lahtvee Valdur, tuntu rohilinõ tegeläne. Om vas't tunnõtuid inemiisi viil, a tulõ-i õkvalt paugupäält miilde.

    Põlva keskkuul' oll' tuul aol peris kõva. Meil olli väega kõva keemiä- ja matemaatigaoppaja, nimä omma mullõ miilde jäänü.
     
    Kas teid huvitas, miä Põlva kandin sünnüs?
     
    Ma olõ iks Põlva värgiga küländ häste kursin. Mul elässe sääl imä-esä, ämm-äi, veli, naasõ veli – mul om sääl pall'o lähküisi ja vanno sõpro, kellega käü läbi.

    Kõik' massu massa siiämaani Põlvahe! (Jostovi Mati palk om 120 000 kruuni kuun – UL). Ku massumasja olõ ma Põlva liina kodanik.
     
    Määndse ti hobi omma?
     
    Jahil- ja kalalkäümine omma põhilidsõ. Olõ viil jalgrattaliidu presitent', laskurliidu juhatusõn: vanastõ lasi kõvva püstolit ja taa käü jahiga kokko, mõtsa pite koosõrda ja pall'o taad aigo iks tüüst üle jääse!
     
    Kas kunagi lääti kodo tagasi?
     
    Olõ Viromaal kimmähe 2005. aasta septembrini, ku tõnõ kolmõaastanõ tüüleping täüs saa. Või-olla andas sis kängäga persehe ja om õkvalt kodo tulõk'. Mõista-i taad viil üteldä.

    Viromaalõ ma kimmähe ei jää, tuud ütli joba sis, ku sinnä lätsi. Üteldi külh, et kas saa taad tüüd tetä, ku olõ-i Viromaa patriuut'. A ma olõ kõik' taa ao Viromaa patriuut' olnu. Viromaal ja Võromaal om pall'o ütist – mõlõmba omma jäänü veeremaa ossa. Hädä omma küländ ütesugudsõ, näütüses tüüpuudus.

    Viromaal omma, jah, rohkõmb tüüstüse-inemise, Võromaal põllumajandusõ ja mõtsaga tegelejä. Ku mõtsavärk' valla läts', panti Võromaal essi-vanaessi mõtso kõvva huugama. Ku mõts om maaharagomisõs küdse, sis tulõgi tuu maaha võtta, a vahtsõnõ tulõs õkvalt asõmalõ panda. Tohe-i kõkkõ rahha õkvalt är kuluta, tulõ iks tagasi kah anda.
     
    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    «Rõugõ, Varstu vai Paganamaa kandin oll´ nõid pall´u ausamb inemine ku vallavanõmb!»

    Muusigamiis´ Sarvõ Mikk kõnõlõs edesi mõtlõja Sae Evaldi tähelepandmist.


     
       
     Uma Lehe sõbõr!