Nummõr' 62
Viinakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Lindora laadul saa osta, kullõlda ja hääd tetä
  •  
  • «Ennola» raadion
  •  
  • Mõnistõ latsõ mänge keelepääväl Mehkamaa pulma
  •  
  • Kurgjärvel aeti piire
  • Elo
     
  • Papa Aadami kalmuaid
  •  
  • Kürvitsäst saa põnõvit süüke
  • Märgotus
     
  • Kimmäst koolist
  •  
  • Jostovi Mati: Võromaal ja Viromaal om pall'o ütist!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Kimmäst koolist
     
    Tsihis saa olla õnnõ oppusõ korgõmp tasõ
      
     
    Niilo Tiit,
    Toompää talomiis'
     
     
    Viimädse kümne aastaga om kinni pantu üle 100 kooli, päämädselt väikuid maakuulõ. Et kommuuna-aignõ koolivõrk oll' rehkendet 245 tuhandõ latsõ pääle, a kümne aasta peräst käü koolin õnnõ 120 tuhat, sis olõ-i imehtä, ku mõnõn maakoolin om egä oppaja kotsilõ mõni lats'.

    Tiidmiisi andminõ maal om lännü väega kallis. Parhillanõ rahajagamisõ kõrd avitas üten toolõ, et kinni pandas väiku, a elon tahetas hoita puultühje põhi- ja keskkuulõ. Samal aol lätt pääle kuvvõndat klassi ala saadavidõ tiidmiisi tasõ, kuna tuust aost pääle om vaia mano ainõklassõ, op'misvahendit ja oppajit. Siist tulõvagi rasõhusõ ja lisakulu.

    Nuuri oppajit ei meelütä jo maalõ tuusama palgaga, midä mastas paiga pääl eläjäle. Nii tulõgi valli, kas massa pall'o rohkõmp noorõlõ tulõjalõ vai laskõ oppust anda vanal seo ilma nõudmiisilõ alajääväl oppajal.

    Tõnõ rasõhus om suuri koolihuunidõga köüdet. Nuidõ kõrranhoitmisõs om ka pall'o rahha vaja. Kehvä kooli vällänägemine hirmutas kah minemä nii latsõ ku oppaja.

    Kolmas rasõhus om kinni tuun, et vähätsile latsilõ ei sutõta pakku lisaainit ja huvigruppõ kokko saia. Inne põhikooli lõppu tulõ viil ainit ja vajaduisi mano, mille täütmine käü üle jõu. Nii ei saaki koolilats' toda tasõt kätte, mis olõs vaja, et elon edesi saia. Tuuperäst tükisegi latsõvanõmba pääle kuvvõndat klassi ots'ma latsilõ kimmämbät kuuli.

    Mul hindäl om käeperi kogõmus Miss'o kooli mant, kos olõmi viimätside aastidõ joosul pruuv'nu kooli elonhoitmisõs anda hindäst kõgõ parõmbat. Tahtminõ om üts' asi, toimõtulõminõ hoobis tõnõ.

    Kooli tähtsüst paiklikun elon tiidvä kõik'. Kuis panda kokko arõngukavva, juht'minõ ja rahho liikminõ – tuuga toimõsaamisõs om vaja joba lisajoudu ja võimõkust. Vai vähämbält toda, kiä pand kõik' paigapäälidse inemise üten suunan tüüle. Tuu üts' tsiht' saa olla õnnõ korgõmp tasõ, hää kooli nimi.

    Pääle tollõ om murõs tuugi, et seoniaoni ei kae üte kandi haridusõ andja umakandi asja üten tervikun, hoobis om tähtsä, et just seo valla kuul' alalõ jääsi.

    Tuuperäst om kuulõ avitamisõ man tähtsä nätä ka tuud valdu ütteminekit. Ku om üts' rahakott', kuis ma tuud sis kõgõ mõistlikumbalt kasuta.

    Näütüses olõs vaja rehkendä, määndse kooli piäsi olõma Miss'on ja Meremäel, ku Vahtsõliinan om vallakeskus ja väega hää gümnaasium'. Kas Miss'on 100 koolilatsõga keskkooli pidämine om tulõvigu mõttõn õigõ asi?

    Uskõ, minno ei olõ är püürtü siin Tal\'nan! Mul om endistviisi viis' last, ma elä iks Eesti riigi tagomidsõn otsan ja plaani siiä ka edesi jäiä. Ma olõ õks viil Miss'o kooli hoolõkogo edeotsan ja taha endistviisi, et kõiki latsõ, kes tan koolin käävä, saava niisama hää tiidmise nigu liinakoolin.

    Ma tahassi, et noidõ miljonnõ iist, miä pandas tühältsaisva kooli betooni sisse, ehitedäs maalõ asfalttii, midä piten saava sõita kõik'. Säälhulgan koolilatsõ kõrraligu kooli mano, miä ei piä olõma «tan saman sanna man».

    Suuri otsussidõ tegemise mano tulõ tuvva tiidmiisi kavvõmbalt mano ja rehkendüisi man tulõ arvõsta kõkkõ, midä parhillanõ elo võimaldas.

    Väiku ja kimmä kooli tulõva kodo lähküle jättä, suurõmba latsõ võiva riigi abiga hääd oppust ka kavvõmbast saia. Tuu raha iist, miä üle jääs, teemi paiga pääl tüükotussit mano.

     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    «Rõugõ, Varstu vai Paganamaa kandin oll´ nõid pall´u ausamb inemine ku vallavanõmb!»

    Muusigamiis´ Sarvõ Mikk kõnõlõs edesi mõtlõja Sae Evaldi tähelepandmist.


     
       
     Uma Lehe sõbõr!