|
|
| | | | | | Kürvitsäst saa ka põnõvimbit süüke tetä, ku niisama nelgi ja ätikäga purki panda, tiid Tiina Köögi pernaanõ Kaldoja Tiina (37) Verioralt, kiä pakk kürvidsä-makjust ka ummilõ küläliisile.
Tiina ütles, et timahavanõ likõ suvi sekä es kürvitsil kasumist. Tsipakõnõ häbendellen tunnistas tä, et timäl hindäl jakku-i kürvitsidega jandamisõs aigu, a ämmäl paisus kompostiunigu otsan egä süküs iks 10–15 kürvitsät.
Viimäne kõrd pand' Tiina pidolavva pääle marineeridü kürvidsä põrk'nidõga. «Edimäne süük miä otsa sai!» om tä uhkõ. Tõnõ proovisüük' oll' salat' | | Kaldoja Tiina kürvitsäga. | | tuurast kürvitsäst põrk'nidõga. Ka tuud es tuu mitte kiäki tagasi. |
| | «Ütelt naisettevõtlusõ koolitusõlt sai viil üte põnõva kürvidsäsaladi retsepti,» kõnõlõs Tiina. «Sinnä sisse lätt riivit kürvits, petersell', hapukurk', tsipakõnõ ätikät, suula ja tsitronimahla. Seo salat' ei lää ka kipõstõ hapnõs.»
Tiina märk', et maru hää om ka küdset kürvits. «Panni pääl tedä häste praati ei saa, tüküs lakja minemä, a kürvidsä saa hapnõkoorõ-taolidsõ taina sisse är käkki ja vriipotin vähäkese krõpõmbas laskõ,» seletäs tä. «Saa väega hää suupiste!»
Tollõ hapnõkoorõ-taolidsõ taina tegemises tulõ kaussi lüvvä neli munna, puul' killo jahhu ja sis hää helle ollõga parras timmi. Maitsõs tulõ tsiputa vähäkene suula ja ingverit.
Tiina soovitas kürvitsät ka egä pudru sisse riivi, selle et kõllanõ kürvits tege pudru latsi jaos rõõmsas. «Kürvidsäkuuki olõ-i viil tennü, a ma arva, et tuu om kah võimalik,» pelgä-i Tiina kürvidsäsüüke perräpruuv'mist.
Tradits'oonilidsõ marineeridü kürvidsä kottalõ tunnistas tä, et tuu olõ-i täl seoniaoni väega häste vällä tulnu, iks om imä vai ämm taa är tennü, a viimädse hällüpääväpido jaos sai umatett kürvits lõpus väega hää.
Tiinalõ miildüs kürvits ka tuuperäst, et ilosa kõlladsõ kürvidsä tegevä kohvigu kodotsõs ja umatsõs.
Veriora kandin kasvatõdas kürvitsät küländ pall'o, a päämädselt tegevä tuud vanõmba inemise. «Et rahakott' om kõigil ohukõnõ, sis seo, miä tulõ umast aiast, om kimmähe hää söögilisa,» kõnõlõs Tiina. «Ja tuud, et uma süük' om puhas, hinnatas parhilla pall'o inämb.»
Kürvitsät hindas ka Pensa Tiina, kiä pidä Kanepi külle all Tammiku pubin koka-ammõtit. «Õkvalt sai pruuvi apõlsinikuuriga tettüt kürvitsät. «Väega hää oll',» kitt tä, «panõt kiitmise aigu tsipakõsõ apõlsinikuuri sisse, väega illos kõllanõ värv' jääs kah.»
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
«Rõugõ, Varstu vai Paganamaa kandin oll´ nõid pall´u ausamb inemine ku vallavanõmb!»
Muusigamiis´ Sarvõ Mikk kõnõlõs edesi mõtlõja Sae Evaldi tähelepandmist.
| |
| | |
|
|
