Nummõr' 191
Rehekuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vanaimä imä iist
  • Uudissõ
     
  • Oppi olõ-i kunagi ilda
  •  
  • Tulõ kuvvõs võrokiilne Täheke
  •  
  • Põlva latsiaia laat mänguplatsi hääs
  • Elo
     
  • Vanavanaesä jälgin ollõmeistris
  • Märgotus
     
  • Midä arvasõ valimiisist paikligu elo iistvidäjä?
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä
    Perämäne külg
     
    Vanaimä imä iist
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Sotsiaalministeerium tennäs’ Tammsalu Tiiut katõ tütrelatsõ kasvatamisõ iist 
      
    1. rehekuul tennäs’ sotsiaalministri rahvusvahelidsõ vanno inemiisi päävä puhul noid vanavanõmbit, kiä kasvatasõ ütsindä ummi latsõlatsi vai hoolitsõsõ tõisi vanno iist. Noidõ siän oll’ ka Nursi vanaimä Tammsalu Tiiu (64).

    «Väega kahju om, et taa asi niimuudu juhtu, a tütär jätse latsõ maaha ja mul muud üle es jää, ku pidi nakkama näid kasvatama,» kõnõlõs Tiiu.

    Timä türepoig Mait (18) opp viimäst aastat Kehtnan ehitüst, tütretütär Kristiina Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 10. klassin.

    Poiss sai vanaimä mano katõaastadsõlt, tütärlats viietselt. «Algusõn oll’ rahaga väega rassõ ja vald kai tuud kah, kas ma iks näidega toimõ tulõ,» kõnõlõs Tiiu. «A vald oll’ mukka rahul ja sõs sai ma joba ammõtligult latsi huuldajas.»

    Latsõlatsi kasvatamisõ man om Tiiu meelest iks hääd olnu inämb ku halva: «Egä tuu teismeline igä lihtsä olõ-i, om pisaritki valatu, a toimõ piät tulõma.» Millest latsõ väega luku pidävä, om Tiiu tett süük. Näide lemmigu omma rassolniksupp ja kotleti.

    Tiiu seletäs, et ütsikul pensionäril om õks umajago märgotamist, kuis kattõ last kasvatõn rahaga vällä tulla. Tä om küländ kuri riigi pääle, et seo koolitoetusõ är võtt’: väega rassõ oll’ timahava latsi jaos tarviligu koolikraami jaos rahha kokko hoita.

    Õnnõs avitas näid ka Tiiu poig ja tima pere.

    Tiiul om hää miil, et tedä latsõlatsi kasvatamisõ iist tunnustõdi, tenokaart ja rahvusmustriga suka peio tsusati. Illos kontsõrt ja pidolaud oll’ kah pääliinan olnu ja ütitselt tett pilt lubati postiga kodo saata.

    A kõgõ ilosamb oll’ olnu kuulda iks ministriherrä lubahust, et pensionnõ vähämbäs tegemä ei naata. Nursi kandi pensionääri pelgäse taad kõvva. «Toimõtulõk om jo niigi umaette oopõr: rohtõ pääle lätt õks armõdu pall’o rahha är. Mul om kardokas maan, sipul, põrknas, tomat, kurk hindäst,» seletäs Tiiu.

    Tiiu tiid Nursi kandist viil mitmit vanaimmi, kiä ummi latsõlatsi ütsindä kasvatasõ. Tä arvas, et riik võinu sänest asja inämb tähele panda. Ka tuuperäst, et vanaimmi tervüs olõ-i jo kah inämb kõgõ parõmb. Tiiulgi oll’ mineväaasta kolm lõikust, a tä om rassõst haigusõst vällä tulnu. «Ma looda, et kasvada õks latsõlatsist inemise,» ütles tä.

    «Tütärlatsõl om tahtminõ saia oppajas, poiss lõpõtas kooli är ja saa naada esi tiinmä.»


     
    Viie aasta tagonõ pilt Tiiu albumist: Kristiina, Tiiu imä Sirene (kuuli ilda aigu), Tiiu, pojapoig Sten-Tristan, Mait ja poig Rait 
      
      
      
    Juhtkiri: Egä inemise helü om tähtsä
     
    Soovida kõigil 18. rehekuul valima minnä. Tuu olõ-i õigõ arvaminõ, et üts helü ei loe midägi: Ruhnu saarõ naanõ pässi volikokko üte helüga! Kümne helüga volikokko saaminõ om ka mikandin harilik asi.

    A kedä sis valli? Mõnõ soovitusõ. Vali inemine, kiä om sullõ tutva vai mõnõ su tutva tutva. Kiä avitas, ku timä käest api pallõt. Kinkal om rahaasjun nutti: timä firma tüütäjä ei nurisõ ja firma olõ-i lännü pankrotti, kiä mõist nii riigi ku Euroopa rahha vällä aia. Kiä julgus vällä üteldä, midä arvas, mitte ei kitä õnnõ tõisilõ takka. Kiä kandidiir sändsen nimekirän, kon om ka hulga tõisi tegüsit inemiisi: ütsikkandidaat vai väega lühkü nimekirä uma saa-i volikogon midägi är tetä. Kiä tiid är nimmada kimmä as’a, mille iist tä volikogon saisma nakkas (ütlemine «saisa ti kodokülä iist!» om tühi sõnakõlks).

    Ku olõt rahul uma parhilladsõ valla- vai liinavalitsusõga, sis anna vallavanõmba (liinapää) nimekiräle uma helü, jätku-i valimada. Ku olõ-i rahul, sis anna helü kõgõ kimmämbäle vastas-nimekiräle, kinkal om luutust võita. Hellü massa-i anda tühä jutu ajajalõ, kiä olõ-i sutnu inne uma valla vai liina hääs suurt midägi är tetä (ku tä sullõ inne valimiisi roosi vai sada kruuni tuu, är lasku tuust hindä pääd segi käändä). Kedä sa minevä kõrd valisit ilosidõ lubahuisi perrä, a nuu lubahusõ omma jäänü täütmäldä.

    Vargalõ. Pupõlõ, kiä om nime poolõst juht, a kelle iist otsustasõ tõsõ. Kiä rehkendäs mitte uma kodovalla (liina), a õnnõ hindä vai mõnõ ärimehe huvvõga.


    Harju Ülle, päätoimõndaja


     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!