Nummõr' 186
Hainakuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pildinäütüs Võromaa latsi juttõ perrä
  • Uudissõ
     
  • Võro ja tõva keele vägi ütenkuun suurõ lava pääl
  •  
  • Tulkõ Oravilõ Kaika suvõülikuuli!
  •  
  • Kõivu Madis sai kanepidse hammõ
  • Elo
     
  • Hurda Jakobi jalajälgi pite
  •  
  • Kikkaseenekuning lää-i kodo veidemb ku viie kilo siiniga
  • Märgotus
     
  • Rosenbergi Ivar: Põllumajandus ei saa ilmangi otsa!
  •  
  • Mi taha-ai Karulalõ Otõmpääd!
  • Ruitlasõ jutt
    Perämine külg
     
    Pildinäütüs Võromaa latsi juttõ perrä
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Monica del Norte kujond’ 22. «Mino Võromaa» kogomigu 
      
    «Mullõ miildüse Võromaa ja latsõ,» seletäs kunstnik Monica del Norte, passinimega Oro Deivi (38) tuud, mille tä joonist’ näütüsejago pilte koolilatsi võrokeelitside kirätöie kogomigu «Lõunahummogu lumm. Mino Võromaa 22» jaos.

    3. põimukuu pääväl kell 15 tetäs Kandlõ kultuurimajan pidolidsõlt vallalõ noidõsammu Monica del Norte pilte näütüs. Avvohinna saava ka timahavadsõ võrokeelitside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa» parõmba kirotaja.

    Paiga pääle om lubanu tulla ka kunstnik esi, kiä suvitas perrega Räpinä lähkül Sülgoja külän. Muido eläs tä Hispaanian. Säält kavvõst sõidut’ tä siiä ka kõik Võromaa latsi juttõ perrä tsehkendedü pildi. «Autoga tõi är, tuuperäst teigi küländ vähäligu pildi, et saasi tuvva,» seletäs kunstnik esi.

    Võrol saa Monica del Norte pilte ka osta. «Noidõ latsi vanõmbilõ, kink juttõ perrä pildi tettü omma, tii parra allahindlusõ,» lupa kunstnik. Pilte müümisest saad rahast and Monica del Norte tsipakõnõ ka Võro instituudilõ, selle et tä taht niimuudu võrokõisi tukõ.

    Kunstnigulõ miildü võrokeelidse raamadu jaos pilte tetä. «Seo oll’ mu jaos nigu vahtsõ ussõ valla tegemine,» löüd tä. «Muido olli mu pildi päämidselt verevä plätserdise, a no sai tettüs jänessit ja linnukit!»

    Monica del Nortel omma juurõ Lõuna-Eestin, puulvõrokõnõ-puulseto oll’ timä edimädse latsõ esä. «Võrokõsõ omma nigu andaluuslasõ – laskva võõra inemise umma ello ja omma kõva nal’asoonõga: ku pito peetäs, sõs om õks nall’a nabani!» seletäs kunstnik.


     
     
    Juhtkiri: Seene-mar’a pästvä
     
    Kõnõldas, et Võromaal om tüüldä jäänü inemiisi inämb ku muial. Pall’o näist eläse parhilla suurõ osa aost mõtsan, otsva siini-marju.

    Tuud tulõ õnnõ kittä: teenit rahha, süüt esi tervüslikku süüki ja tiit ütekõrraga viil sporti päälekauba! Latsõ saava kah niimuudu kooliasjo ostmisõs rahha kor’ada: 450kroonidsõ koolitoetusõ võtt’ riik jo är.

    Noilõ liinainemiisile, kiä esi seenen-mar’an kävvü ei saa, soovida minnä mõnõ maa-tutva mano vai turu pääle ja osta söögitegemise jaos noid siini-marju, midä mi uma inemise korjasõ. Muidoki sis mano ka meil vanal Võromaal kasvatõduisi kurkõ, tomatit, kardokit ja muud värskit kraami. Nii saa umma rahvast rassõl aol tukõ ja esi kah tervüsligult süvvä.

    Mõni nurisõs, et mille turu pääl söögikraami iist sama pall’o vai eski rohkõmb küstäs ku poodin. A ma arva, et hää uma kraam omgi niipall’o inämb väärt, et tuu iist tsipakõnõ inämb massa. Olku nii rassõ aig ku om, uma tervüse päält massa-i siski koonõrda.


    Harju Ülle, päätoimõndaja

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!