Nummõr' 184
Piimäkuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Maas’ka rikkust tarrõ ei tuu
  • Uudissõ
     
  • Kas järvi pääl marutaminõ tulnu är keeldä?
  •  
  • Illos küläpäiv ilmataadi kiustõ
  • Elo
     
  • Sõamäng staabist kaiõn
  • Märgotus
     
  • Hainsalu Lehte: lõuna puul om aigu ja inemist peetäs inemises
  •  
  • Eläjide ja tsirkõga üten
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä
    Perämine külg
    Kirä Kaasanist
     
     
    Maas’ka rikkust tarrõ ei tuu
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Seo luu kirotaja tiid, et maas’ka omma hää makõ, a näide kasvataminõ joht rikkust ei tuu 
      
    Jaanipäiv om sälä takan ja võisi joba paar ilosat maas’kat põskõ pistä. Uursõ vana Võromaa maas’kakasvatajidõ käest, kuis timahava saak om.

    «Oll’ hää talv ja kevväi, vihma om tulnu ja päiv om kah armulinõ olnu,» ei kaiba Halika talo pernaanõ Kasvandi Ille (41) Leevakult.

    Tä om joba 14 aastakka maas’kit kasvatanu, parhilla om perrä jäänü kolm hektärri maas’kanurmõ, minevaasta oll’ viil viis – talo nakkas maas’kaga otsõ kokko tõmbama ja pand põhirõhu ubina-ärile.

    Halika talo pere müü maas’kit pääliinan. «Tal’na turu pääl mass kilo maas’kit põra (minevä riidi – UL) 65 kruuni, a hind satas egä pääväga õnnõ allapoolõ,» tiid Ille.

    A tõsõ maas’kakasvataja saaki kitä-i. Laheda vallan Mustaljõõl Mäe talon om maas’kit joba viistõist aastakka kasvatõt. Parhilla om maas’kapõld 0,8 hektärri suur, kõgõ suurõmb om olnu 2,7 hektärri. Seo aasta saaki arvas Mäe talo perrerahvas kehväs ja hindagi ei mõista parhilla pakku. Müümä proovitas minnä Võrolõ ja Tartolõ.

    Soodoma külä Ojavere talo pernaanõ Allasõ Liia (45) kõnõl’, et timä om maas’kit kasvatanu katskümmend aastat. «Parhilla peris puult hektärri inämb olõki-i. Olõ kokkopoolõ naid tõmmanu iks,» kõnõl’ ka Liia tuust, et maas’kidõ kasvatamisõga rikkus majja tulõ-i.

    Ka timä ei saa timahavast saaki kittä. «Kehväpoolinõ om iks, selle et eks mul om vanõmb istandus kah,» tiid Liia, kohe pini om matõt.

    Kuna maas’ka olõ-i viil valmis saanu, es tiiä Liia tuud kah, mis hinnaga tä naid müümä nakkas. Müü tä õnnõ kotost ja kundõ omma aastidõga tegünü.

    Veskioja talo pernaanõ Kartau Kaili (38) Ruhingu küläst om maas’kidõga mässänü ütte jutti viis aastat. Maas’kapõld om kõikaig olnu sama suur: 0,3 hektärri.

    Timahava Kaili suurt maas’kasaaki ei looda: «Marju nigu om, a nä omma tsillokõsõ ja veidü ildas om ka kõik seo asi jäänü,» kõnõlõs tä. Ku mar’a valmis saava, omma ostja joba teedä. «Päämädse ostja omma iks tutva. Ku näist midägi üle jääs, sis saa minnä Võrolõ müümä kah,» ütel’ Kaili. Maas’kakilo hinda tä viil üteldä es mõista.

    Hilbi Ulvi (47) kasvatas maas’kit uman Madisõ talon vana postitii veeren. Edimädse maas’kalooma pand’ tä maaha 1994. aastal.

    Parhilla om Ulvil maas’kidõ all tsipakõnõ üle hektäri nurmõ. «Kõgõ rohkõmb om olnu puultõist hektärri,» tulõt’ Ulvi miilde.

    «Määne timahava saak tulõ, tuud tiid jummal taivan,» arvas Ulvi. «Nii pall’o ma tiiä üteldä, et seo kevväi maas’kat ilosas es tii.»

    Ummi maas’kit müü Ulvi Võro turu pääl ja tsipakõnõ ka Tal’nan. Maas’kakilo hinna kotsilõ ütles tä, et seo muutus piaaigu et egä tunni takast: «Eks tä varsti sinnä 20 krooni kanti satas.»

    Minevä puulpäävä sai Võro turu päält kilo maas’kit osta 40 krooni iist. Maas’kamüüjit oll’ hulga, a ostjit küländ veidü.

    Et mar’asaak om kah timahava kehväpuulnõ, sis maas’kidega rikkust kokko aia joht ei saa.


     
     
    Juhtkiri: Lupa vai keeldä?
     
    Egä inemine taht, et timä kodo ümbre es videlnü asku maan ja tõsõ es larmanu, ku timä taht maada vai hindäette märgota. A mõnõ naist sammust inemiisist tahtva esi larmada ja asku lakja pillu, ku om iso pito pitä, auto, skuutri vai mõnõ tõsõ sõiduriista kibõhust pruuvi. Mändse piirini piät inemine umma tahtmist saama? Nii tuu inemine, kiä ei taha, et tõsõ kihotasõ, ku tuu, kiä taht esi väega marota?

    Mõista-i hinnada, kas ja ku pall’o tege halva Tamula järve pääl suvõl moodorpaatõ-skuutridõga ja talvõl autidõ-tsiklitega marotaminõ. Tuujaos omma as’atundja. Parhilla lubava as’atundja sõita kibõhusõga 10 kilomiitret tunnin 200 miitret kõrkjist vai ku näid olõ-i, sis kaldõst kavvõlõ ja sääl uma sõiduriistaga kihota.

    A sõitjilõ tuu ei passi: kavvõst olõ-i nä jo järve veeren peesütäjile tütärlatsilõ nätä. Et kiäki trahvma ei tulõ, sis marotõdaski veere lähkül nii et vesi lindas. Inemine julgu-i kah mano astu ja õiõndama naada: sõita jo lubatas ja kuis sa tõõstat, et sõit’ pall’o kipõlt...

    Arva, et asja saanu paranda joba tuuga, ku iks mõnõlõ võlss paigan marotajalõ krõpõ trahv är tetä. Tuu olõ-i rassõ, nigu es olõ rassõ sändsest tegeläsest pilti saia. Trahvmisõ-jutt lätt kipõlt lakja ja viirallimehe tõmbasõ vaiksõmbas.

    Harju Ülle, päätoimõndaja


     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!