| | | Maas’ka rikkust tarrõ ei tuu | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | Tetäs Teppo lõõdsamuusõum | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | Monica del Norte kujond’ 22. «Mino Võromaa» kogomigu | | | | |
| | | Perimüslaagri Kaika Laine häie suuvõga | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | Kardok lätt kaubas | | | | Peedosaarõ Kaisa |
|
|
|
| | | Murdõpäävä Antslan | | | | Saarõ Evar |
| | | | | | Otsari Lauli kõnõl’puugitegemisest | | | | |
Minevä nädäli lõpun peeti Antslan üle-eestiliidsi latsi murdõlaulu ja -luulõ päivi. 15. sändsel kokkosaamisõl astõ üles 12 kooli pundi mitmõst Eesti nukast, kokko tull’ 200 latsõ ümbre.
Folklooritsõõri vai murdõrühmä, miä pall’odõn kuulõn olõman omma, näütsi puulpäävä õdagu Antsla kultuurimajan pääkontsõrdil mitmõsugumast ligiminekit murdõluulõlõ. Virtsu põhikooli punt Läänemaalt jäi miilde häste kõlama pantu regilauluga. Pall’o loeti paigapäälitsit kotussõjuttõ, sääl man olli kõgõ umakiilsembä hiidlasõ Kärdla ütisgümnaasiumist ja saarlasõ Mustjala koolist.
Lasnamäe ütisgümnaasiumi latsõ Tal’nast loi võrokõsõ Kolga Raimondi luulõtuisi ja lauli eurolaulu «Tii». Antsla gümnaasiumi grupi Helühand juhataja Kambergi Kersti oll’ kampa võtnu ka Võru luuvuskooli latsõ. Latsõ kammsõva kandlit ja Otsari Lauli, kiä etend’ viimätse pääle vällä säetüt etnopihvi, lugi Kalkuna Henn-Hillari juttu krati tegemisest. Sääne jant pand’ publiku väegagi üten elämä.
Tiatrit tei ka Tori latsõ Pärnumaalt ja Vilustõ latsõ Räpinä kihlkunnast. Vilustõ Katusõtiatrin omma juhendaja Mähari Ene ja Salfi Krista lava pääle säädnü tükü «Kask ja kõiv». Kaplinski Jaani jutu perrä sündünü tükü luulõtusõ om kirotanu Kõo osatäütjä Pendi Katrin, muu om sündünü rühmätüüst.
Mähari Ene ütel’, et Katusõtiatrin om tähtsä latsi üten mõtlõma haardminõ ja suuv, et mäng tulõssi latsi hindä seest. «Kaske ja kõivu» teten käve nä läbi kõiki osatäütjide kodotalo, märge kaardi pääle egä latsõ jaos tähtsä kõo.
Etendüsen om tsirkõ, kiä laulva kõoga üttemuudu võro keelen ja om ka peris kirivit eurotsirkõ, kinka kiil om mõlõmba pääosalidsõ jaos and’sak. Lõpus tulõva bioloogi, ütlese, et mõlõmba puu liik om ladina keeli Betula ja käskvä umavahel är leppi.
Kiränik Traadi Mats, kiä om ammuskinõ murdõlaulu ja -luulõ päivil käüjä, ütel’, et om hää miil nätä, kuis asi paranõs, lava pääle tulõva vahtsõ tsihi ja mõttõ. Ollõn esi tarto keelen kirotaja, om tä kõgõ võrokõisi edust rõõmu tundnu.
Kõik, kinkaga kõnõli, kiti seo voori murdõlaulupäivi kõrraldust ja muiduki pääkõrraldajat, Antsla gümnaasiumi oppajat Rebäse Liiviat.
Mähari Ene: «Mi latsõ omma saanu elamuisi, võrdlõmist ja saanu targõmbas: üritüs om kõrda lännü.» Arõndamisõ iist hoolitsi tüütarõ, kon tetti käsitüüd, Folkräüss opas’ tandsõ, Contra lugi ummi luulõtuisi ja opas’ karaokõt laulma.
Lõbusõidul käüti Pokumaal, Nõiariigin, Tammõ-Lauri tammõ man ja Urvastõ kerikun.
| | Juhtkiri: Ärke tekke, mehekese, mis ti tiiti! | | | ...sääne Lõkõride laul tulõ kõrraga miilde, ku mõtõlda riigimiihi plaani pääle naada maaha müümä suuri riigimõtsa tükke. Ja kõnõldas, et mõtsamaad plaanitas suurin tükken maaha müümä naada joba seo suvi. Panga ollõv valitsusõlõ tuud asja soovitanu, niimuudu saavat rahha.
Mõtsa tulõ hoita. Mõts om Eesti kõgõ suurõmb varandus. Eesti inemine hoit väega mõtsa ja mõtsa hääs ei olõ täl umast aost ja rahast hallõ.
Tuud näüdäs’ mineväaastanõ Teeme Ära, kon mõtsu alt asku korjama tull’ 50 000 inemist. Tuud näütäs ka tuu, et kõgõ om hulga noid, kiä vabatahtligult mõtsa istutama läävä.
Riigimõts om Eesti rahva jaos tähtsä. Tuu om kotus, kohe võit julgõlõ siinde ja marja minnä, ei piä pelgämä, et es näe erävaldusõ silti ja et kostki puhma takast kargas vällä umanik, soolaga laadit püss käen.
Olkõ tuu kriis vai rahahädä ku suur taht, mõtsamaad vällämaa firmadõlõ maaha parsõlda ei või! Ku tuud tõtõst tegemä plaanitas naada, sis või juhtuda, et rahvas ei jää kodo, a lätt viklu ja rihadõga pääliina uulitsidõ pääle protestmä. Ja et mõts om Eesti inemiisi süämen, ei pruugi nuu protestmise rahumiilse olla.
Loodami, et niimuudu ei lää. Et riigimiihil jakkus tsipakõsõgi riigimehelikkust ja et nä tuu ulli plaani kipõstõ-kipõstõ unõhtasõ.
Harju Ülle, päätoimõndaja
|
|
|
|
