Nummõr' 180
Lehekuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa noorõ astva ello
  • Uudissõ
     
  • Adsoni-võistlusõl loeti kõgõ inämb Lattikut
  •  
  • Antslan tulõ murdõlaulu- ja luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Ruitlasõ imäga keväjädsen aian
  •  
  • Tütärlats meisterd’ mutõlauto
  • Märgotus
     
  • Kähri Liina: ummilõ sugulaisilõ oll’ Hurda Jakob lihtsä maamiis!
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
    Üts küsümüs
    Viktoriin
     
    Pulma ilma kosilasõlda
     
    Liira Singa
     
     
    Seo lugu juhtu 1975. aastagal Võro liinah. Päält kooli lõpõtamist lätsi ma tüühü silmkoetuutidõ vabrikohe. Sääl kontrolsõ ma valmit kampsõ ja kai tüüliisi tüütämise perrä. Sääl tulli ütel tüülisel, Maiõl, pulma.

    Nigu tuul aol kombõs oll’, kutsuti ka uma ülemb pulma. Nii sõs kutsuti minno kah.

    Lätsi sõs ütteköütmise tseremoonialõ, lillikese näpu vahel. Sinnä oll’ rahvast peris pall’o kokko aet.

    Algusõ kelläaig joudsõgi kätte. Ussõhoitja pandsõ väega valgõ tulõ palama ja kõik naksi pruutpaari uutma. Oodimi, oodimi, a paarikõsõst es olõ kippu es kõppu.

    Sõs sai rahvast kogoni kuklasõpesä. Osa vahe kellätseierit, osa kergüdi olgõ, osa kõnõli kõrva, osa ai hinnäst varbidõ pääle üles ja jõllidi ussõ poolõ.

    Maiõ lähembä sugulasõ käve musta närviga edesi-tagasi ussõst vällä ja sisse.

    Peräkõrd karas’ pikä ündriguga ütteköütjä-provva lavva taadõ ja teedüst’, et seo liitmise tseremoonia jääs täämbä är, selle et ei olõ kõgõ tähtsämbät pulmalist:kosilast.

    No ku sõs rahvas nakas’ ussõst vällä presmä: tsurmiti künnärpäiega, sõkuti ütstõsõ varbit.

    Ei tiiä, kohe kõigil sääne kipõ nakas’. Või olla, et olliva süldi perrä nälädse, vai oll’ himo kaia, mis taast nal’ast edesi saa.

    Üts nuur tsura astsõ vanõmbalõ provvalõ pikä prundsi pääle ja tuu linnas’ nõnuldõ. Kül sääl oll’ sõs poon’atamist ja tsäägatamist.

    Viimäte näimi kõrvaltussõst vällä tulõvat ikuliidsi silmiga Maiõt, kiä oll’ kruvnu pulmaesä altkäe kinni. Säälsamah hõigas’ esänd kõva helüga, et pulma är ei jää, selle et muido hapnõsõ süldi är.

    Kihotimi pulmatarõ mano, a Maiõ lähembä sugulasõ virodi kosilast otsma. Pulma olli nigu pulma õks, õnnõ Maiõ virot’ kotoh kõrraga uma tano nukka. Sõs süüdi, juudi ja peräst esiki Maiõkõnõ lei tandsu.

    Ildampa tüü man kuuli Maiõ käest, et timä kavaliir Ants oll’ lännü uma vana pruudi poolõ rõividõ perrä. A tuu tütrik oll’ väega musotanu ja hõlma võtnu ja pallõma naanu. Nii sõs Ants es saaki tulla pulmõ pidämä.

    Täämbädses pääväs om tuu silmkoetuutidõ vabrik lakja pestü ja Maiõ elost inämb midägi ei tiiä, a naa pulma jääse mullõ elos aos miilde.


    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kuis kaalumõõtõ opada
     
    4. klassi matetunnin tull’ latsilõ kaalumõõdi selges opada. Üts Võro liina koolioppaja võtt’ kats vineeritahvlit, üte pääle kirot’ «1 kilogramm» ja tõsõ pääle «1 tsentner».

    Edimädse tahvlikõsõ mano pand’ kilodsõ kaalupommi, tõsõ mano ist’ esi. Tä oll’ kõvastõ ülekaalulinõ, sada killo vähämbält.

    Sis käsk’ tä latsil kaalupommi ja hinnäst kergütä. Kaalupommi nõstmisõga tulli latsõ ilma vaivalda toimõ, a oppajalõ es jõvva kiäki «tuult ala tetä». Timä tagaots tooli päält es kerkü.

    Matemaatiga- ja füüsigaoppaja keskastmõ klassõn es jõvva är imehtä, mis viguriga tuu oppaja latsõ as’a nii häste selges olli saanu.

    Haisama lännü vaikus

    Maaperren leivä roti tarõ pääl tandsu ja es lasõ inemiisil maada. Peräkõrd vei perreesä tarõ pääle kihvti.

    Madinat es olõ inämb kuulda, a sis naas’ halva haisu tarrõ tulõma.

    Perretütre olli vihadsõ. «Mis vaikusõst kassu, ku tarõn taht halv hais är tappa,» nurisi nä.

    Raadiost tull’ tuu aig parajalõ laul: «Vaikus on kuldne...»

    Tsillokõnõ perrepoig tekk’ laulu olokõrra perrä ümbre ja laul’ üten: «Vaikus on haisev...»

    Hüvä nõu
     
    Vanaimä näpunäüte
     
    Rõividõ külge kliipnü näts tulõ häste vallalõ, ku panda rõivas mõnõs aos kilekoti seen sükävkülmä.

    Valgõ lavvalina päält saa rostõpleki maaha, ku tuu pääle panda rõiva sisse käänet sidrunilips ja kõrrakõsõs triikraud pääle panda.

    Tagla Asta



     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!