Nummõr' 62
Viinakuu 26. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Lindora laadul saa osta, kullõlda ja hääd tetä
  •  
  • «Ennola» raadion
  •  
  • Mõnistõ latsõ mänge keelepääväl Mehkamaa pulma
  •  
  • Kurgjärvel aeti piire
  • Elo
     
  • Papa Aadami kalmuaid
  •  
  • Kürvitsäst saa põnõvit süüke
  • Märgotus
     
  • Kimmäst koolist
  •  
  • Jostovi Mati: Võromaal ja Viromaal om pall'o ütist!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Papa Aadami kalmuaid
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
     
    Uma kalmuaid uman mõtsan –– taa om iks kõgõ õigõmb, otsusti mõnõ julgõ mehe joba edimädsel Eesti-aol.

    Muistidsõ ao võrokõisi matussõ olli külämatussõ. Satu aastit kembeldi pappõga, et es pidänü kotost kavvõ kerikaida matma. 18. aastasaal jäi pääle karm' säädüs, et kõik' kuulnu ristiinemise tulõ kihlkunna kalmuaida kokko tuvva. Ao joosul saiva kihlkunnasurnuiaia võrokõisilõ väegagi pühäs ja umatsõs. A Eesti-aigu ilmu vällä julgõ mehe, kinka meelest tull' tetä uma perre matusõplats' kodo lähküle.
       
     «Mino esäesä Hammeri Aadam asut' tollõ matussõ. Tä ütel', et niipall'o piät maad iks olõma, et uma mulla sisse saat,» seletäs Pahtpää külä Mähä-Aadami talo pernanõ Mähari Lehti (76). Lehti om peri Oodsi vai rahvakeeli Hammõri talost. Matus, midä tundas ka Pahtpää surnuaia nime all, om tegelikult iks õnnõ Hammeri vai pääle eestistämist Haameri suguvõsa uma. Hammeri
    «Rist' säeti tahtõ inne edimäst matust,» tiid Mähari Lehte. perrätulõjit ja tütride miihi om sinnä matõt piä 20 henge.
     
    Külä kõnõlõs, et Hammeri Aadam es anna umma tütärd kerigu vüülmüldrele naasõs. Nuur'miis' oll' sõs suurustanu, et kae, ma ei anna sullõ Räpinäl havvaplatsi kah. Aadam süändü tuu pääle periselt är ja ütel', et tä ei lääki sinnä.

    Aadami pojatütär' Lehti tunnistas tuu jutu õigõs. Inne surma ai vanaperemiis' asjo ja saigi maavalitsusõst lua tetä matussõplats' uma talo mõtsa, midä kutsuti Palandus.

    Keriguopõtajaga oll' täl läbisaaminõ iks hää, mõtsa panti ristiga kivisammas ja opõtaja pühits' tuu maa surnuaias. Ja tiidse ka vana Aadam ette, et tä esi om edimäne, kiä sinnä matõtas. Tuu juhtu 1930. aastal. Hammeri papa kõrvalõ matõti mamma, ka mamma sõsar Juula tuudi Palanduhe. Nii taa asi alost'.
     
    Kulakul uma surnuaid?!

    Aadami poig Alfred olõs kodomatussõ peräst pia elo jätnü. Lehti kõnõlõs: «Üts' politrukkõ tull' õkvalt esä poolõ kodo, esi oll' pur'on. Püss oll' õkvalt nii käen. Et kas sa olõt kulak vai, sul om isikliksurnuaid! Esä ütel' ka täpselt nigu vanaesä, et niipall'o piät iks maad olõma, kohes hinnäst matta saat.» Perän tõi pudeli vällä ja politruk jäi nõuhtõ, et tuud maad ei saa ka nõvvokogo võim keeldä. Tuu oll' vas't 1945. aastal.

    Lehti seletäs edesi: «Pääle tuud oll' hulga aigo vahet. Maa es olõ inämb uma ja muido kah kõik' taa elo. Imä ütel', et tulkõ appi, kaivami naa kuulnu vällä, läämi är kõik' Räpinäle. A õnnõs saimi nigu vähäkese süvenedä as'a sisse. Et mitte ümbre matta, iks tahtõ jäiä.»
     
    1960. aastast pääle omgi taha jäl matõt, peris mitmõ havvakivi kandva kirju 1990. aastist. Platsi ümbre om kõrralik aid, värje käävä haaki ja üte kalmu pääl palas küünäl.

    Haameri omma harinu märk'mä, et kes kohe matõtas ja kes kelle hindä kõrvalõ võtt. Mähari Lehti omgi veidükese murrõn, et kas tä saa iks kõgõ kallimba ligi: «Imä oll' haigõ, küsse mu käest, et kohes tahat hinnäst matta. Ma ütli, et no õkvalt sino päütsihe. Nüüd võeti säältpuult maa käest är, a no kats' miitret jäi, võippolla üts' rida viil mahus sinnä.» Märgi, et jalotsin om jo viil tühjä platsi. Lehti vasta: «Ei noh, meil om ka jo uma pere, kiä kõik' üten tulõva…» Suurõ surnuaia «klient» ei mõista säändsist tähendüisist kuiki pall'o.

    Kas Hammeri surnuaial om ka määnestki kombõtäütmist, tõistmuudu ku muial? «Surnuaiapühhä iks piämi. Ja ku om kinkalgi sünnüpäiv, tulõmi ker'kost surnuiaia pääle. Esä oll' kõva viiolimiis', mino miis' Karli om kah kõva viiolimiis', sõs iks mängimi tälle sünnüpääväs.»
     
    Matus kesk mustigamaad
       
     Ku Pahtpää matust tiidvä pall'o, sõs Sõukõsõ kodomatust Haavapää külän ei panõ tähelegi, inne ku mustikit kor'atõn õkva madala raudaia otsa komistat. Taha om seoniaoni matõt õnnõ kolm hinge: Sõukandi Piitre, tä poig ja pojanaanõ.
    Sõukandi Lea uma perre matussõ pääl.  
       
    Sõukandi Lea (73) pidä päämidses kodomatussõ tegemise põhjusõs vaesust. Vanaesä taarausust om tä külh kuuldnu, a ei mõista toolõ muud põhjõndust löüdä: «Vanaesä oll' siin kooliopõtaja. Hulga latsi oll' ja vaesus. Ostsõva poolõ Pus'a-Jaani tallo, tuu iist taheti kah väega ruttu rahha. Ker'koopõtaja võtnu ka niipall'o massu, et tä massa es jõvva ja leigi ker'kost lahku. Esä lei kah tuupääle ker'kost lahku. A õks es olõ tuu lahkulüümine nii kah, et nüüd om mi pere taarausku. Ma olõ esiki leerin käünü. A mu sõsar Maimu ütel': «Ma ei lääki, mina usu loodust.» Timä om sõs taarausku, tulõ nii vällä. A mõtsan kävvü ja mõtsan olla miildüs meile mõlõmbilõ.»

    Jutuajamisõ aigu om Lea koton muro pääl ja süüt kannu. A hiussin om täl ütsik pedäjänõgõl, nii et täämbägi piät olõma joba kõrrakõnõ mõtsan käüt.
     
    Kalmust saat elolõ tukõ
     
    Lea vanaesä Sõukandi Piitre kuuli 1935. aastal. Esäl oll' suur' pere ja tõtõst rassõ surnuaiaplatsi osta. Lea tulõtas miilde: «Üts' Lindaja oll' Võrol. Tuu ütel', et võta kodokalmistu. Ja nii saigi. Algul es taheta anda, a sõs anti nigu Taara Hiie kalmistu. Säändsit olõvat midägi 125 tükkü Eestimaa pääle.»

    Sõukõsõ peret peeti Haavapääl iks manotulõjas, vaesõs ja pall'o uhkõs ja ega tuu matusõplatsi võtminõgi naabridõ meele perrä es olõ.

    «Saksa-aigu tetti meid kommunistis. Sis ku venne valitsus tull', sis ollimi vašisti. Sis kiusati niipall'o takan. Imä sugulasõ Pintmanni poisi olli mõtsan. No naabri ka kaibassiva kõvastõ. Lillo oll' täitevkomitee esimiis', tuu kävegi kõik'aig püssämiihiga siin. Minnogi aeti salvõ pühk'mä, et normivili vaja är viiä.»

    Sõukandi Lea om kodomõtsa matnu esä ja imä. Tä tund, et nuu saava tälle niimuudu hulga rohkõmb toes olla: «Ku keväje mi mõts palama panti, sõs ma istsõ üüse tan havva pääl ja kõnõli, et esäkene, ku sa tiiässi, kuimuudu tetäs.»

    Pall'ond rahvast taa palopedästigu platsi pääle vas't inämb ei matõta, a esi taht Lea külh taha puhkama minnä.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    «Rõugõ, Varstu vai Paganamaa kandin oll´ nõid pall´u ausamb inemine ku vallavanõmb!»

    Muusigamiis´ Sarvõ Mikk kõnõlõs edesi mõtlõja Sae Evaldi tähelepandmist.


     
       
     Uma Lehe sõbõr!