Nummõr' 180
Lehekuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa noorõ astva ello
  • Uudissõ
     
  • Adsoni-võistlusõl loeti kõgõ inämb Lattikut
  •  
  • Antslan tulõ murdõlaulu- ja luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Ruitlasõ imäga keväjädsen aian
  •  
  • Tütärlats meisterd’ mutõlauto
  • Märgotus
     
  • Kähri Liina: ummilõ sugulaisilõ oll’ Hurda Jakob lihtsä maamiis!
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
    Üts küsümüs
    Viktoriin
     
    Kähri Liina: ummilõ sugulaisilõ oll’ Hurda Jakob lihtsä maamiis!
     
      
     
    Kähri Liina Hurda Jakobi Lepä sünnütalon 
      
    Põlva küle all Himmastõn, mitte kavvõn tunnõt kirämehe, rahvaluulõkorjaja ja keriguopõtaja Hurda Jakobi sünnükotost eläs timä sõsara latsõlatsõlats Kähri Liina (63).

    Päält agronoomist pensi pääle jäämist naas’ Liina suguvõssa uurma ja suguvõsa perimüst korjama. Minevaasta sai Liina kodo-uurmisõ iist Hurda Jakobi nimelidse rahvuskultuuri avvohinna.

    Et õkva prõlla naatas Hurda Jakobi sünnütallo vahtsõst kõrda tegemä, tege Liinalõ ütelt puult häädmiilt, tõsõlt puult tsipakõnõ kurbust.

    Kuimuudu Hurda Jakob teile sugulanõ om?

    Hurda Jakobi sõsar Eeva om mu vanavanaimä. Tä läts paari uma sugulasõ Adoga ja teno toolõ jäi ka timä esi edesi Hurda nime kandjas.

    Otsõ 15 aastat Saksamaalt Hurda Jakobi latsi. Lõpus löüdse, olõ joba kats puul aastat näidega kirotanu ja suvõl laulupido aigu tulõva nä siiä kah. Saksamaal eläs Jakobi pojapoja poig Erik ja täl om kats sõsard kah.

    Eesti kiilt ei mõista muiduki kiäki, a esieränis Erikulõ omma juurõ tähtsä: tä tegeles suguvõsa uurmisõga ja kotoh om täl tävvelik muusõum.

    Eriku esä Hurda Gunnar käve 1939. aastal Eestih ja vei Pikäkosõlt Valgõjõõ veerest Jakobi tütre suvõmajast tohutu Hurda perändi Saksamaalõ. Säält om peri ka Hurda Jakobi kirävahetus, mis minevaasta raamatun är trüküti.

    Gunnar käve viil Eestih 1963 vai 1964, päält tuud tä kuuli 60aastadsõn mehen.

    Poig Erik oll’ sõaväeläne ja esäga tä väega pall’o kuuh es olõ.

    A esä jätse Erikulõ kirjapant mälehtüse, Erik saat näid mullõ parhilla jupikaupa. Gunnar oll’ väega hää sulõjoosuga miis: geeni olli iks kõva!

    Ärmärkmist om väärt tuu kah, et kõigil saksa sugulaidsil omma eestiperädse ristinime.

    Mändse mälehtüse Hurda Jakobist omma teile kõgõ süämelähküdsembä?

    Vanaesä mälehtüse, kes oll’ Hurda Jakobi sõsarapoig, sündünü 1880. Tä kõnõl’ õks Jakobist, kuis Jakob käve Lepäl: oll’ õks harilik maainemine, es olõ määnegi liinasaks. Ku tudõngin Lepäl oll’, sis edimäne asi oll’ liinarõiva säläst tõmmada ja maahamõ sälgä visada, ku tüüd naas’ tegemä.

    Häste om meeleh, et ega suguladsõ täst ku sändsest suurõst mehest sukugi es kõnõlõva – tä oll’ iks harilik Lepä Jakob. Et tä nii kuulsa oll’, tuust es kõnõlda joba vanal aol. Keriguopõtaja oll’ ja – kõik!

    Midä huvitavat viil Hurda Jakobist tiiäti?
    1898. aastal tetti tarõlõ manoehitüst. Eeva kirot’ Jakobilõ, ku kavvõl tüü om.

    Jakob oll’ saatnu sis sada ruublit, mis oll’ tuudaigu perädü suur raha.

    Sis Eeva kirot’ täpsele, mille jaos raha läts’, pall’o tüümiihile massõ. Tuud sadat ruublit käüti jo Võrost otsmah. Egäh kiräh tennäs’ Eeva Jakobit rahasaatmisõ iist.

    Uma kodo oll’ Jakobilõ õks väega tähtsä. Jakob kand’ ka Eeva poigõ iist huult – teno timäle saiva kolm poiga Peterburgi tüüle.

    Ku poisi unolõ kiroti, sis õs küsü õkvalt rahha, a jutt oll’ sääne, et meil om õks rassõ... Eks sis oll’ Jakob jäl rahha saatnu.

    Tuu rahasaatmisõ man oll’ tähtsä ka Jakobi poja Maxi roll: Max oll’ 1925. aastast surmani 1938 Eesti kaubandus-tüüstüskua edimäne direktri.

    Ti olõti Hurda perre kirävahetust põh’aligult uurnu?

    A taa om jo niipall’o huvitav! Kirändüsmuusõumin om kolm kasti kartoteegikaartõ Jakobi kirävahetusõga, lisas viil tõisi kirä.

    Noid tõisi kirju ma ei olõki viil jõudnu uuri, näütüses piässi põnõva olõma Jakobi kodooppaja Trummi Augusti kirä.

    Ma olõ lugõnu rohkõmb Eeva kirju, nuu omma nii põnõva ja hää! Ja kae, ku illus käekiri täl om! (näütäs koopiat Eeva kiräst).

    Olõ es täl määnestki haridust, Lepä talo kambrin opsõ kirotamisõ!

    Hurda Jakobi sugupuud om peris põh’aligult uurit?

    Jah, Eeva vanõmba poja Jaani poig Hurda Nikolai tüüt’ Talinah aoluu keskarhiivih ja sai noilõ matõrjaalõlõ mano, millele kiäki tõnõ es saa. Timä tekk’ 1950. aastil suurõ tüü är.

    Sugupuu om teedä aastast 1689. Illus legend kõnõlõs, et edimädsel esiesäl Hurda Keerdol oll’ neli poiga. Üts võtsõ ildampa perekunnanimes Hurt, tõnõ Keerd.

    Huvitav om ka tuu, ku pall’o Hurda omma olnu Himmastõ kuulmeistri: edimäne teedüs om aastast 1820.

    Edimäne kuulmeistri oll’ Jakobi vanaesä Jakob, sõs esä, päält esä surma lell Piitre.

    Piitre koolit’ uma poja Juhani kah kuulmeistris. 87 aastat olli Hurda üttejärge Himmastõ kuulmeistri.

    Keriguopõtajit oll’ kah hulga: Jakob esi, tütremiis, poig Rudolf oll’.

    Jakobi sõsar Eeva oll’ kuulsa tuuga, et täl oll’ 12 last ja viil kats kasulast kah, nii et Lepä taloh lavva takah sei 14 last. Leibä küdseti puultõist puuta kõrraga.

    Vanaesä kõnõl’, et reheahi oll’ nii suur, et ku nä ütskõrd käkevä hinnäst vanõmbidõ iist är, sis viiekeiste poiskõsõ reheahjo lätsivä! Paakaasõ panni ahjo ja istsõva sääl pääl.

    Latsõ saisõva söögiaol lavva man, ku 14 saiva, sis oll’ õigus istu. Esä pidäsi kõrda, ku kiäki julgusi midägi söögi aigu üteldä, sai puuluidsaga otsaette.

    Ku Hurda suguvõsa kuulsuisist kõnõlda, sis sõsar Ann läts’ Härmsi Mihklile mehele ja näide poig oll’ tunnõt tsirgu-uurja Härmsi Mihkli.

    Jakobi esä Jaani sõsar Liis läts’ Käisi Piitrega paari, noidõ poig oll’ tunnõt pedagoogigatiidläne Käisi Johannes.

    Parhilla eläse kirämiis Hurda Aadu, näütlejä Orlova Liina, foto- ja kirämiis Plaki Aare, keeleinemine Raudsepä Juta...

    Hurda Jakobi sünnükodo otsusti sugulasõ peräkõrd är müvvä. Mille sääne otsus tetti?

    Taa sünnükodo om kõgõ perändet esält pojalõ. Viimäne peremiis oll’ Eeva pojapoig Hurda Valter.

    Valteril oll’ kats tütärd: pääväline tütär Linda kuuli kümneaastadsõn kopsupõlõtikku.

    Vanõmb tütär Koidula lõpõt’ EPA ja nigu iks, määräti tüüle.

    Timä saatus oll’ Harjumaalõ minnä ja sinnä kavvõlõ tä jäigi. Timä perren om kuus last, a kõik omma jäänü Põh’a-Eesti. Säält iks kiäki inämb siiä maalõ ei tulõ.

    Murõt oll’ taa kotussõ kõrrah hoitmisõga: mi siin külärahvaga õks teimi taad tüüd, saimi api ka Hurda seltsist, kadonu Villa Rein õks avit’ meid väega pall’o.

    Umanigu lubasiva tan kõkkõ tetä. Pido saiva peetüs, keväjä saiva aknõ-ussõ parandõdus, a sügüses olli ussõ iist kaonu ja aknõ lahotuva.

    Nii sõs oll’gi, et ku Villa Sirje tekk’ ettepanõgi Hurda Jakobi sünnükotus är osta, sis suguladsõ nii tetä otsustigi. Et parõmb, ku om siist lähküst peremiis ja hää, ku Hurda selts jõud taa kõrda tetä.

    Määne võinu vahtsõst raot Hurda Jakobi sünnükodo ti nägemise perrä olla?

    Mul om tuud nii rassõ üteldä. Ma olõ taad vanna maia nännü, mul om eläväle meeleh, mis koskil mändsehki tarõh oll’. Kos laetala pääle oll’ Jakobil uma käega sisse lõigat aastaarv 1860, ku taa tarõ ümbre ehitedi...

    Hää, ku kunagi tetäs vahtsõnõ, a ma ei kujoda tuud vahtsõt asja viil häste vana kotussõ pääl ette... Mino vanõmba ja Valteri pere käve kõik aig läbi ja taa oll’ sääne pühäpaik meile kõigilõ.

    (Liinal tulõ vesi silmä, ku tä 1975. aastagal maaha palanut Lepä talomajja miilde tulõtas. Tõsõ huunõ omma alalõ, a tarõst om perrä jäänü õnnõ lävekivi, tuugi kuluhaina ala jäänü).

    Midä Hurda Jakobi perändist pidänü nuurilõ näütämä, kõnõlõma?

    Ei tiiä, kuis taa kõik nuurilõ pääle lätt... Seoilma-ao noorõ tahtva jo õnnõ Internetti ja arvutit.

    Muiduki, meil om suguvõsah nuur poiss Hurda Madis, kes om gümnasist Treffnerih ja timä veli Mihkli kah, kes väega hingega suguvõssa uurva, arhiiveh käävä.

    Ma tii Himmastõ koolih kah latsiga veidükese tüüd, olõ Hurda Jakobist ja küläst kõnõlnu. Meil om kodoluu-tsõõr. Tsõõri omma viimätsil aastil trehvänü väega tüüka ja härksä latsõ.

    Meil om üts torõ poiss, Talina juuriga, kes opsõ ilosalõ võrokeelidse luulõtusõ är!

    Latsõ võissi iks kodoluku tunda ja keele tundminõ olõ-i jo kah halv.


    Küsse Harju Ülle


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!