Nummõr' 180
Lehekuu 5. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa noorõ astva ello
  • Uudissõ
     
  • Adsoni-võistlusõl loeti kõgõ inämb Lattikut
  •  
  • Antslan tulõ murdõlaulu- ja luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Ruitlasõ imäga keväjädsen aian
  •  
  • Tütärlats meisterd’ mutõlauto
  • Märgotus
     
  • Kähri Liina: ummilõ sugulaisilõ oll’ Hurda Jakob lihtsä maamiis!
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
    Üts küsümüs
    Viktoriin
     
    Tütärlats meisterd’ mutõlauto
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Aia Manni näkk’ pleksiklaasist auto tegemisega hulga vaiva 
      
    Võro valla Kolepi külä tütärlats Aia Manni (14) tekk’ esä abiga valmis mutõlauto ja käve mõnõ nädäli iist tuud pääliina võistlusõl näütämän. Kolmõ parõmba sisse es saa, a kümne sisse külh.

    «Stokkeri unistuisi auto meistrivõistluisi finaalin käve esäga,» kõnõl’ Manni. Punktõ perrä oll’ timä massin valit häädüselt katsandas.

    Et koolinoorõ teivä võistlusõ jaos kokko 1100 mutõlautot ja finaali sai näist 66, sis või Manni uma massina üle uhkõ olla külh. Finaalin oll’ päält Manni viil kats tütärlast, tõsõ olli kõik poiskõsõ.

    «Tei taa massina pleksiklaasist, sis om õkvalt auto ala kah nätä, ku vaia,» kõnõlõs Manni umast kässitüüst. «Nägemine om parõmb ja parki om kah lihtsämb!»

    Manni auto oll’ võistlusõl ainumanõ üleni klaasist massin, suurõmb jago olli iks puust tettü, mõni oll’ klaasi kah tsipakõsõ pruuknu.

    Massinal omma ka värmilidse tulõ, midä saa palama panda (peenembält üteldä omma valgusdioodi külge pantu). Massin esi ei sõida, a tsõõrõ pääl veerüs külh.

    Rooli asõmõl om kang. Käümäsaamisõs piässi inämb mehaanigat mõistma: «Lihtsämb oll’ illos massin tetä!» tunnistas Manni.

    Manni tunnistas, et taa om täl peris edimäne auto valmis tetä. Minevaasta oll’ laivameisterdämise võistlus, sis naas’ tä laiva tegemä, a es jõvva tähtaos valmis.

    «Autot es olõ rassõ tetä, õnnõ klaasi oll’ rassõ painuta, klaasi pidi kõgõpäält kuumas ajama ja kuumas läts’ seo väega kavva aigu.

    Mõnikõrd murdu klaas är vai sai jälle kujoga ja tull’ vahtsõnõ tetä,» kõnõlõs tä.

    Aigu kullu Mannil taa massina valmissaamisõ pääle peris hulga: esä Aia Avo vidä külh Puiga kooli man tehnikatsõõri, a egä kõrd es jõvva Manni sinnä, valgusdioodõ tuumisõga läts’ kah aigu ja massin sai valmis peris viimätsel minotil inne tähtaigu.

    Manni arvas, et meisterdämise-nokitsõmisõ huvi olõ-i õnnõ esäst perit: ka timä vele omma tehnigamehe ja esiki imä Kaja nokitsõs, ku aigu om. Näütüses om üts tarõ sain imäl peenikeisist puiõst kokko säet. «Manni om vallaliidsi kässiga ka muu käsitüü pääle,» kitt imä Kaja. «Kuda, heegeldäs... Ku asi huvitas, huvitas egä küle päält.»

    Kooli tehnikatsõõrin käävä iks päämidselt poisi, mõni tütärläts trehväs harva mano.

    Manni tehnika-huvist olõ-i poisi ei häste ega halvastõ arvanu. A tuu iist õnnistu Mannil paari aasta iist umma vanaimmä kõvastõ rõõmusta: tä kinke vanaimäle esitettü värmiliidsi tulliga jõulupuu.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!