Nummõr' 180
Lehekuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa noorõ astva ello
  • Uudissõ
     
  • Adsoni-võistlusõl loeti kõgõ inämb Lattikut
  •  
  • Antslan tulõ murdõlaulu- ja luulõvõistlus
  • Elo
     
  • Ruitlasõ imäga keväjädsen aian
  •  
  • Tütärlats meisterd’ mutõlauto
  • Märgotus
     
  • Kähri Liina: ummilõ sugulaisilõ oll’ Hurda Jakob lihtsä maamiis!
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
    Üts küsümüs
    Viktoriin
     
    Võromaa noorõ astva ello
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Punt Parksepä keskkooli lõpõtajit tutipido aigu 
      
    Midä tahtva vana Võromaa keskkuulõ lõpõtaja edesi opma minnä ja kas nä köütvä umma tulõvikku kodokotussõga, tuud kõnõli Umalõ Lehele kuus koolilõpõtajat.

    «Taha uma tulõvigu köütä Eestimaa kaitsmisõga,» selet’ Antsla gümnaasiumi lõpõtaja Kõivisto Mauno (18). «Minost saa ammõdi poolõst sõaväeläne. Aoteenistüste lää õkvalt seo aasta, ku minno võetas. A ku esiki ei võeta, sis lää mereväkke,» om poisi plaan kimmäs olnu joba jupp aigu ja majanduskriisiga seol määnestki pistmist olõ-i.

    Et Mauno om olnu maakunna kergejõustiguvõistluisil kolmõ parõmba siän ja kõva saa miitre juuskja, tuu tulõ sõaväen õnnõ kasus.

    Hindä kotsilõ ütles Mauno «pullivend» ja Võromaa kotsilõ, et seo om illos ja puhas paik: «Kimmäle tulõ tagasi umma kodokanti. Kasvai tulõvigun puhkusõ aoski.»

    Varstu keskkooli lõpõtaja Kiisi Elina (19) viil ei tiiä, midä tä edesi opma lätt: aigu viil ollõv.

    «Esiki ku ma kohegi muialõ edesi opma lää, sis tulõ kimmäle umma kodokanti tagasi,» löüd tä. «Võrumaal om pall’u ilusit kotussit, kon kävvü.» Elina om kõva võrkpallimängjä ja juuskja, om ka Kaitsõliidu liigõ.

    Põlva ütisgümnaasiumi lõpõtaja, koolilehe toimõndaja Kinnuneni Maria (18) lõpõtas medäliga. Edesi opma lätt tä bioloogiat.

    «Täpsembä eriala saa pääle magistriopõt valli. Kimmäle om seo keskkunnakaitsõga köüdet,» olõ-i tütärlatsõl uma tulõvigu suhtõn määnestki kahtlust. Tulõvanõ ammõt klapis ka Maria plaaniga päält korgkuuli tagasi kodokanti elämä tulla – tä pidä hinnäst maainemises.

    Rikka Siim (19) Vahtsõliina koolist olõ-i uman tulõvigun nii kimmäs. «Vahepääl mõtli, et võissi minnä opma tuutõarõndust ja tuutmistehnikat,» tull’ päält pikkä uurmist timä võimalik valik vällä.

    Siimulõ miildüs väega tehniga ja massina, autosõit om timä jaos umaette mõnu. Viil on Siim mõistja puutüün ja om eski tünnüsanna valmis tennü.

    Kõrrani Kristina (18) Misso keskkoolist köüt ummin mõttin tulõvadsõ elo turismiga.

    «Ma lää Väimälä kutsõhariduskeskustõ turismi opma,» tiid tä kimmäle. Ka Kristina süämen om Võromaa jaos tähtsä kotus.

    Mu kooliveli Parksepä keskoolist, hää pillimiis Kattai Tõnis (19) taht opma minnä energeetikat, a seod ütel’ tä küländ pelgligült:võiolla viil plaani muutusõ. Ka timä jaos om kodokotus kõgõ ilosamb paik ilman. Tuud ütel’ tä peris hõisatõn.

    Kokkovõttõn või üteldä, et vana Võromaa nuuri jaos om uma kodo tähtsä ja ku elo vähägi lupa, sis om luuta, et suur jago näist tulõ päält korgõmban koolin opmist siiä tagasi.


    Vana Võromaa keskkoolilõpõtaja

    Võro Kreutzwaldi gümnaasium 120

    Võro keskliina gümnaasium 57

    Kanepi gümnaasium 21

    Põlva keskkuul 38

    Põlva ütisgümnaasium 93

    Räpinä ütisgümnaasium 49

    Antsla gümnaasium 34

    Misso keskkuul 5

    Varstu keskkuul 15

    Vahtsõliina gümnaasium 37

    Parksepa keskkuul 96


    Läte: kuulõ kodolehe

     
    Juhtkiri: Uma valla mõttõkuast olõssi inämb api
     
    Käve kah 1. lehekuul Minu Eesti mõttõtalossit pidämän. Urvastõn, kon arotamisõs olli luudusvara pruukminõ, väärtüse ja kultuur ja tuu, kuis stressist valla saia.

    Paiga pääle oll’ tulnu hulga tarku inemiisi, kiä omma murrõn nii Võromaa, Eesti ku terve ilma peräst. A kas ütitselt märgotõdi vällä midägi säänest, miä tege mi ello hulga parõmbas ja midä om võimalik ka tegeligult är tetä?

    Arvada, et ei. Arotamisõ all oll’ väega pall’o asjo ja neo olli pall’o üldidse. Ku üts naas’ märkmä, kuis Ess-suud turbakaibjidõ iist kaitsa, sis tõnõ murõht’, kuis inemiisile tuumasõa-ohtu selgembäs tetä. Jutu lätsi väega lakja är.

    Kõrraldajidõ tahtminõ, et märgotõdas niimuudu, midä märgotaja esi ja timä kogokund esi saava är tetä, es jõvva pall’odõlõ kah iks peräle. Iks kisksõ jutt sinnä, midä riik piässi tegemä.

    Kai tuud kah, midä üle Eesti om vällä märgitü. Poliitikide uhjamisõs mõtõld näide paturegistri pidämine olnu hää külh, a kiä tuud pidä? Tuu om suur tüü.

    Abivanavanõmbidõ-mõtõ om kah hää, a ku Põlvan säänest asja tetti, sis löüti võõrit latsi hoitma õnnõ üts sääne hää vanainemine.

    Arva, et inämb kassu olnu tuust, ku egän vallan kutsutasi kokko uma valla mõttõtalos ja märgotõdas paarist-kolmõst kimmäst as’ast: kuis väikeist kuuli vallalõ hoita, kuis bussiliiklust parõmbalõ kõrralda, kas om parõmb autopoodilõ pääle massa vai ostjit valla autoga liina puuti sõiduta jne. Talossõl olnu ka vallavanõmb ja tõsõ ammõtnigu, kiä mõistnu kõrraga üteldä, kas vällä käütüst mõttõst või tõtõst api olla.

    Harju Ülle, päätoimõndaja


     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!