Nummõr' 62
Viinakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Lindora laadul saa osta, kullõlda ja hääd tetä
  •  
  • «Ennola» raadion
  •  
  • Mõnistõ latsõ mänge keelepääväl Mehkamaa pulma
  •  
  • Kurgjärvel aeti piire
  • Elo
     
  • Papa Aadami kalmuaid
  •  
  • Kürvitsäst saa põnõvit süüke
  • Märgotus
     
  • Kimmäst koolist
  •  
  • Jostovi Mati: Võromaal ja Viromaal om pall'o ütist!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Kurgjärvel aeti piire
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
     
    Haanimaal Kurgjärvel peeti nädäli lõpun konvõrõntsi piirikultuurõst ja -keelist. Tuud kõrrald' Võro instituut' üten Tarto ülikooliga.

    Seo kõrd olli lisas keeletiidläisile üten haarõdu ka ütiskunna- ja kirändüstiidläse.

    Vahtsit ja huvitavit mõttit üteldi vällä peris hulga ja mitma teemä kottalõ. Osavõtja olli tulnu Kurgjärvele Eestist, Soomõst, Vinnemaalt, S'aksamaalt, Lätimaalt Latgalõst ja Tšehhimaalt.
      
     
    Keele- ja kultuuriküsümüisi arotasõ (kuralt) Korbi Anu kirändüsmuusõumist, Suhose Seppo Helsingi ülikoolist, Bentlini Mikko Greifswaldi ülikoolist ja Verschiku Anna TPÜ-st. 
     
    Latgalõ miis' Juris Cibus vai Sibula Jüri, nigu tedä paigapääl õkva kutsma naati, olõ-i periselt kraadiga tiidüsemiis', a latgali keele õiguisi iist taplõja.

    Latgali keele õigusõ olli paika pantu Läti vabariigi algusõn ja tõtõst opati nika 1934. aastani algkoolin kõiki ainit latgali keelen. Ku Ulmanis latgaliid pitsit', sõs kommunist' oll' hullõmb, tuu kiild' latgali keelen raamatidõ trük'mise suutumas.

    Vahtsõl aol omma latgali-rahval nuusama hädä, miä võrokõisilgi, a ümbrepüürtült. Vana omma harinu lugõma vanan keriklikun kiräviisin, miä lätt läti keele umast lahku. Nüüd om tett läti muudu kiräviis, mink perrä ka noorõ umma kiilt õigõlõ vällä lukõ mõistva, a katoliku kerik ja vanõmba inemise tuud ei tunnista. Niisama om hädä, et Balvi latgali saa-i Rezekne kolga keele perrä tett kiräkeelest häste arvu.

    Kõgõ kavvõmb küläline, Prahast peri Leoš Šatava kõnõl', kuis Hummogu-S'aksamaal sorbi keele oppamist koolin sots'alismi-aigsõst süsteemist ümbre kõrraldõdi.

    Sääl olli sorbi keelen kooli ja sorbi keele tunnõga kooli, kon latsõ – päämidselt s'akslasõ – vihassi tuud tunni. Nüüd omma kõik' latsõ kokko pantu, oppus käü sorbi latsilõ uman keelen ja saksa latsilõ uman keelen üteaigsõlt, a nii et mõlõmba tõist kiilt kah kuuldva.

    Kuvvõn koolin opatas kõigilõ sorbi ja saksa latsilõ tävvelikult kats' kiilt selges, muin kuulõn opatas sorbi keelen ainit ütest kooni 14 tunnini nädälin. Šatava ütel', et kõgõ hullõmba vahtsõ kõrra vastadsõ omma paigapäälse s'aksakiilse, sakõstõ esi sorbi juuriga inemise. Sisserännänü sakslaisilõ inämbäste miildüs, et lats' opis kõrralikult är üte slaavi keele.

    Sorbõ om kõgõs 40 000, a ilmus esiki sorbikiilne pääväleht'.

    Kirändüstiidüse plokin jäi lõpus õhku Velskri Mardi üleskutsminõ: lõunaeesti kirändüse aoluku tulõ kipõstõ kirotama naada. Inne tuud oll' vällä klaarunu asi, et puhtalt Võro kirändüse luku olõssi väega rassõ kirota. Iks tahasi nigu tartlasõ Traadi Matsi ka sisse võtta ja ega tuu mulgi kiil' kah võrokõsõ jaos ümbrepandmist ei nõvva.

    Keeletiidüsest kõnõldõn prooviti hoita konvõrõndsi pääjuunt ja kõnõlda piiripäälsist asjust keelen vai keelepiire tõmbamisõst. Koreiniku Kadri kõnõl' rahvalõ, kuis Võro, Põlva ja Valga maakunna rahvas küsütlüse perrä esi paigapäälset kiilt nimetäs.

    Kõgõ huvipakvamb oll' sääne viltuolõk', et Setomaal nimetedäs õnnõ seto kiilt, a Hummogu-Võromaal võro ja seto vai esiki võro-seto kiilt. Õdagu-Võromaal nimetedäs õnnõ võro(võru) kiilt, a Hummogu-Mulgimaal mulgi ja võro kiilt.

    Tuu, et inemiisi arvat keel enimetüse läävä üle piire, näütäs, et Seto asja om aet suurõmba kärä ja eduga ku Võro asja, võro keelest jäl umakõrda om kuultu hulga rohkõmb ku mulgi keelest.

    Õdagumeresoomõ keeletiidüse jaos kõgõ vahtsõmba võro keele astmõvaeldusõ kirjeldämise märgotusõ paksõ vällä Jüvä Sullõv. Tuu tähendä-i, et tiidläse tahtva võro kiilt ümbre tetä, näid huvitas, mille üts' vai tõõnõ asi keelega juhtus.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    «Rõugõ, Varstu vai Paganamaa kandin oll´ nõid pall´u ausamb inemine ku vallavanõmb!»

    Muusigamiis´ Sarvõ Mikk kõnõlõs edesi mõtlõja Sae Evaldi tähelepandmist.


     
       
     Uma Lehe sõbõr!