Nummõr' 179
Mahlakuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toetus avitas nuuri talonikke
  • Uudissõ
     
  • Põlvan laulti tulõvadsõ Uma Pido laulõ
  •  
  • Koolilatsõ kujutasõ ilmaluumislegendi
  • Elo
     
  • Vanavanaesäst pojapojani – kõik Kaarli
  •  
  • 8. põlvõ Tõnisõ nimi kaubamärgi seen
  • Märgotus
     
  • Kiho Toomas: juuri tundminõ and inemisele mano sisemist kimmüst
  •  
  • Latsil om vaia tsirkõ ja lilli
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
     
    Latsil om vaia tsirkõ ja lilli
    Saa-i õnnõ arvudi takan istmisõga targas!
     
      
     
    Nõlvaku Kaie, võrokõnõ Jõgõvamaalt 
      
    Kullõ mõnikõrd Vikerraadiost latsi mälumängusaadõt Miniturniir ja õkva ikk tükis vahel pääle. Mul om sääne tunnõ, et saatõjuhil Linna Ivol kah.

    Pääliina koolilatsõ ei tunnõ laulu perrä är ööbikut egä tialaist, midägi rassõmbat ei tihka Ivo vast küssüki.

    Liinalatsi asi, võit jo üldä. A ega nä umõta kõik aig sääl paneelmaiun ei istu, vast õks mõni vanaimä vai vanatädi vai kavvõmb sugulanõ om maal kah, kohe suvõs mindäs.

    Ilda aigu oll’ jäl raadion jutus, et oppaja omma koolin aost maaha jäänü, et latsõ omma pall’u targõmba, tuuperäst et nä pall’u arvudi takan istva.

    Tuu ei olõ mu meelest kah õigõ. Nuusama Talina koolipoisi sääl Miniturniirin es tiiä suurt midägi ei meremiihi tarkuisist ega maatiidüsest, kirändüse küsümüs jäi kah vastamalda (Järgmisen Miniturniiri saatõn külän olnu tõsõ kooli tütärlatsõ olli külh õnnõs jupp maad targõmba).

    Ei massa olla nii kergeheuskja ja luuta, et latsõ arvudi takan hirmsadõ tarkust takan ajasõ. Sääl om hullõmbatki, mille pääle aigu ja silmi raisatas...

    A tegelikult taha ma üldä praeguisi latsi vanõmbilõ ja vanavanõmbilõ, et võtkõ õks last kah üten, ku mõtsa vai hainamaa pääle läät, olkõ vai jalaga puuti vai naabrinaasõ manu marsit.

    Ja ku mõni tsirk laul, sis ütelge latsõlõ kah, et näet, tuu om vint vai tuu kuldnokk.

    Vahel või sääne tunnõ olla, et näile tuu ei putu, a tegeligult jääs õks ütte ja tõist katõ kõrva vahelõ elus aos pidämä.

    Mul hendäl om meelen, ku vanaimä minnu lille valama opas’ ja ütel’, et kae no võõrasimä häidsend lähküst, taal om nigu nägu pään, ja kae, ku mitund karva näid om...

    Näet, siiämaani om meelen, ja mitte õnnõ tuu. Säändse as’a tegevägi latsõpõlvõ ilusas, ega halv jo miilde ei jääki...

    Kirämiis Kaplinski Jaan om ütelnü, et lõunaeestläsest ei saa kunagi õigõt eurooplast.

    Võõrõid kiili om jo külh väega hää mõista ja muial maailman eluga toimõ tulla, ku kohegi kavvõmbadõ mõnõs aastas opma läät.

    A ku eurooplasõs saaminõ tuud piäs tähendämä, et inämb hindä ümbre luudusõ illu ei näe, tsirkõ laulu perrä är ei tunnõ, uma maa kirändüs ja aolugu pääd süütmä võtt ja hirm pääle tulõ, ku saa miitre takan puuti ei olõ, sis olkõ tuu Euroopa-värk olõmalda!

    Meile tuldas tõsõlt puult maakerrägi, et puhtan ja ilusan luudusõn hinnäst häste tunda.

    A ku mi hendä latsõ tuust inämb midägi ei tiiä ja ei hooli, sis om õks ikunõ külh taa ilmaelu.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!