| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Midä võtta Villult ja Estrilt? | | Ruitlasõ Olavi, võtja |
Mullõ jääs tuu saadigu mitteputmisõ andminõ ja ärvõtminõ veidükese segätses. Kiä tuu saadik om? Mu loogiga ütles, et millegi perrä vai kohegi saadõt inemine.
Kiä Reiljanni ja Tuiksood kohegi saatnu om? Nä omma nii kõva tegijä, et uman eräkunnan ei saadõta näid esiki viina perrä. Innemb lätt Rüütli Kareli, ku Reiljan umma perset nõst. Peränkäümine om õks poiskõisi tüü...
Mis saadigu... Riigikokko oma nä validu, mitte saadõdu. Ja no, ku näist ütskõrd ummõhtõgi naatas saadikit tegemä ja vangi saatma, võetas näide päält putmatus är. No ku nä saadikis saama nakkasõ, tulõssi just putmatus anda, mitte võtta!
Kiä tuud Reiljanni õks puttu taht? Tuiksood viil või kiäki puttu: naistõrahvas, näge uma vannusõ kotsilõ hää vällä ja laul ilosahe. Mõni miis või puttu tahta külh... A Reiljani peräst es pidänü murõhtama, kiä tuu õks peenükese helüga vanamiist näperdämä lätt?
Mu meelest olõs õigõmb Tuiksoo ja Reiljani kallalõ minnä süütüse ja süüdimatusõ ärvõtmisõga. Tuiksoo käest võisi rehvormieräkunna poisi ütskõrd süütüse är võtta ja omgi süüdü. Reiljani käest võtasi jälki süüdimatusõ är. Tuud saa tetä lobotoomiaga, miä om lihtsä: inemise pääluu sisse puuritas kats mulku ja tsurgitas veidükese otsmigusagara närve tuu mõttõga, et ku vahtsõ närviühendüse teküse, sis kaos inemise ebanormaalnõ üllenpidämine är. Meditsiin ei olõ opnu inemist targõmbas tegemä, a ullimbas tegemine om arstitiidüse jaos käkitego.
Muusiän olõ ma Tuiksooga paar kõrda trehvänü ja ei olõ tä mulle kõrdagi määnestki althõlma tehingut paknu. Tulõ lihtsäle mano, küsüs, et kuis lätt ja sõs kõnõlas maast ja ilmast. No takastperrä paistus mullõ külh kahtlanõ, et kas tuu maast ja ilmast jutt tuu keelet maa pääle es vihja, midä vaihta saa... A ma olõ jo nii ull, et ei saa kõigist as’ost kõrraga arvo ja lähkümbält Tuiksoo seletämä es nakka...
Ma ei usu, et Estril hindäl halva plaani olli. Tä ei olõ sääne inemine. Tä oll’ vast lihtsäle Villu saadõt meelütüsparts, a ma ull es mõista süütä alla neeldä. A Merko poisi olli maast ja ilmast nõun kõnõlama külh. No saava uma lobisõmisõ iist. Paras! Tekke tüüd ja muliskõ veidemb!
Kohtuotsust ma joba tiiä! Ei mõistõta ei Tuiksood ega Reiljanni vangi. Ei olõ ilmangi ütski hernes persehe kinni jäänü, ei jää seokõrd kah.
| |
|
|
|