Nummõr' 178
Mahlakuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Opilasmallõv siski tulõ
  • Uudissõ
     
  • Rõugõ maatiatripääväl võisõ hinnäst ullis naarda
  •  
  • Laultas tulõvadsõ Uma Pido laulõ
  •  
  • Laulu-tandsuõdak Pikäkannun
  •  
  • Luulõvõistlus Adsoni avvos
  • Elo
     
  • Majandusprofessor säädse Suu kooli aoluu kaasi vaihõlõ
  •  
  • Naasõ opva koto kaitsma
  • Märgotus
     
  • Mino Räpinä
  •  
  • Tammeoro Ülo: pensionisammas kasugu iks uma tüüga!
  • Ruitlasõ jutt
    Kirä Kaasanist
    Üts küsümüs
    Perämine külg
     
    Tammeoro Ülo: pensionisammas kasugu iks uma tüüga!
     
      
     
    Kruutusõ kandi põllumiis ja poodipidäjä Tammeoro Ülo 
      
    Inämb ku 400päälidse piimäkar’a umanik, firma Krootuse Agro juht Tammeoro Ülo (52) ehit’ minevaasta lõpun valmis vahtsõ muudsa lauda, kon lehmi nüsvä roboti.

    Krootuse Agro sai tuu iist maavalitsusõ käest aasta tulusa teo avvohinna ja ka uma Kõllõstõ valla käest tenokirä ettevõtlusõ edendämise iist. A laut massõ 40 miljonni, egä kuu tulõ massa pangalainu ja piimähind mugu satas. Kuis üts teküs ettevõtja tuust kehväst saisust vällä plaan tulla?

    Olõti ütelnü, et lähembä paari aasta teema om ellojäämine. Midä tuu tähendäs?

    Eelmädsel aastal samal aol oll’ meil piimähind (piim lätt Laeva meiereile – UL) koskil 5.60. Parhilla om 3.20. Mi äriplaan om üles ehitet kallimba piimähinna pääle.

    Investiirsemi suurõ raha, pangalain om parhilla rassõ kuurma. Väega tahtnu niimuudu tetä, et es pidänü hinnäst kellelegi maaha müümä vai es võtnu pank firmat käest är.

    Mi olõmi püüdnü kõik võimaligu lisakulu kokko tõmmada. Söödä piät ostma ja palga piät inemiisile masma, et asi tüütäsi. A kõik massinidõ ostmisõ jääse tulõvikku. Õnnõs om meil hädätarvilik massinapark olõman. Laut om kah õnnõs valmis ja kõik tüütäs.

    Hää olõs, ku kiäki nõvvu annas, midä tegemä piät. A kiäki ei mõista eski lähembät paari kuudki ette ennusta. Saman ei taha ma kurta ja halista, tahassi esi kõgõga toimõ tulla. Põllumiist kaetas niigi, et kõikaig üts virisemine om. Ega liinamehe meist jo arvo ei saa!

    Kas häid tüüliisi om parhilla keremb saia ku inne?

    Õga mi parhilla ei otsiki tüüliisi. Meil omma pikäaolidsõ tüülise, kokko 30 ümbre, ja roboti tegevä kah suurõ osa tüüst är. Robot palka ei küsü, a rahha hindä ülevälhoitmisõst küsüs külh.

    Kuis lätt tõisil ti kodokandi inemiisil?

    Suur hulk inemiisi käü välläpoolõ valda tüüle. Ma ei olõ nännü, et väega hullustõ viil midägi olõsi muutunu. A mi piämi paari küläpuuti kah – Ihamaru ja Kruutusõ – ja tuust, ku pall’o rahha poodin liigus, om nätä, et rahval om rahha kõvastõ veidembäst jäänü. Poodi ei taha inämb ots-otsaga kokko tulla.

    Es tahtnu puutõ kinni kah panda: ku külän puuti ei olõ, sõs om tuu hoobis tõnõ külä.

    Häämiil olõssi, ku kiäki veitkese säänest poodipidämist toetasi. Autolahvkat külh toetõdas, ku puut om joba kinni pantu. A sinnä es tahtnu jõuda: puut piässi iks külä pääl õga päiv valla olõma.

    Midä viil pidänü är tegemä, et elo maal alalõ jääsi?

    Elo maal om köüdet tuuga, et sääl ka midägi tetä om. Tüüd olõssi. Ku maal om võimõkit inemiisi, kes tahtva midägi ette võtta ja tüüliisi palgada, piässi näid tugõma.

    Egäsugutsit programmõ külh om, a mu meelest lätt suur hulk rahha ja auru õks õgasugutsidõ ilostamiisi pääle: kiviaia, hällümäe, küläplatsi.

    Rahha võissi õks sändse as’a pääle kah anda, ku õks midägi valmis tetäs ja maaha müvväs!

    1. lehekuul tulõ suur mõttõtalos «Teeme Ära! Minu Eesti». Kas olõti mõtõlnu, et võissi üten lüvvä?

    Olõ mõtõlnu külh, a ma olõ säändside talossidõ vastanõ. Mullõ väega ei miildü sändse as’a. A ku tahetas mändselgi teemal kõnõlda, sis ma tulõ hää meelega ja ütle, midä ma arva. Valda võit kõgõ minnä ja vallavanõmbaga juttu aia. Uma firma inemiisiga kah.

    Mis om ti abiga vallan är tettü?

    Egä mi käest õkvalt rahha ei olõ küsütü, et anna siiä vai sinnä. Vald om saanu nii rahva- ku koolimaja esi ilostõ kõrda tetä. Mis mi esi perämäne aasta teimi kontori ja poodi ümbre kõrda, vallaga katõpääle viil massinidõ saisukotusõ sinnä kõrraligu.

    Tuust om mi jaost küländ, ega mi väega rikka olõ-i.

    Kas ti latsõ tulõva maalõ tagasi?

    Ma ei saa tuud üteldä, selle et ma ei usu tuud häste. Poig ja tütär eläse Talinan, üts tütär hoobis Itaalian, läts’ sinnä mehele. Tuuga ma hõisada ei saa, et latsõ tulõva kodo tagasi ja nakkasõ maaello edendämä.

    Mille ti esi liinamiis ei olõ?

    Tuu asi sai vast tollõst pihta, et ma opsõ sändse ammõdi, et pidi maalõ tüüle tulõma.

    Lõpõti EPA mehhanisiirmise ala, olli suunat maalõ tüüle. Nii taa läts’ ja nii taa jäi, nüüt ei taha inämb väega suuri muutuisi ello.

    Olõti ka vallavolikogon olnu, inämb ei olõ, mille?

    Ammu olõ-i joba. Poliitiga om sääne asi, et piät sakõst uma süäme vasta minemä, väega kaema, midä kõnõlõt ja tohe-i egäl puul vällä üteldä, midä mõtlõt. Tuu olõ-i mu rida.

    Kas mõnõ as’a pääle lätt süä väega täüs kah, midä Eesti riigin parhilla ullistõ tetäs?

    Kõgõ veidemb mullõ miildüs tuu, et ütiskunnan om pall’o vaesit ja kipõlt om hullõ rikkit tegünü. Tuu kah, et ärkaonuisist kassõst ja pinest kirotõdas rohkõmb ku noist inemiisist, kes omma hullõmban saisun ja otsva umma süüki prügükastõst.

    Määne om ti meelest kõgõ parõmb pensionisammas?

    Õga ma toda pensionisammast, mille jaost egä kuu palgast kinni peetäs, häste ei usu.

    Ja no om nätä kah, et väega es tasuki usku! Pensionisammas piät iks hindä tüügä tekkümä. Ku vanast jäät ja tüüd tetä inämb ei jovva, sis om hindäl koskilt midägi võtta vai omma latsõ üles kasvatõdu, kes sinno avitasõ.

    Kost ti peri olõti?

    Setomaalt Petserimaalt. Olõ sääl elänü kooni 17 eloaastani.

    Küsse Harju Ülle

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!