| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| Rõugõ maatiatripääväl võisõ hinnäst ullis naarda | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | | | Kiiksu kohvik: mehe (Troska Andres ja Looritsa Aare) telvä ettekandja (Antoni Daisy) käest «kiiksu». | | Tsäägataja mutt Nõia-Ella (Kuusõ Tiiu, kural) nuhk Mõnistõ tiatritükün külärahva käest salahuisi vällä | | | | | |
Rõugõt peetäs külh säitsme järve maas, a mu jaos sai tä minevä kuu lõpun kultuurimaas – maatiatridõ pääväl sai näütemänge kaiõn hinnäst ullis naarda ja nätäl inne tuud teedä, miä om astromuusika.
28. urbõkuu pääval sai Rõugõ kultuurimajan nätä, mändsit näütemänge võrokõsõ kokko säädnü omma. Oll’ sääl näid nii eesti- ku võrokeelitsit. Mullõ naksi kõgõ rohkõmb miildümä iks naa võrokeelidse.
Kõgõ põnõvamba näütemängu olli Krabi külätiatril: «Pinsipäiv» ja «Kiiksu kohvik». «Pinsipäiv» oll’ nii hää tükk, et taa valiti näütämises ka üle-eestilidsel maatiatride pääväl.
Krabi Külätiatri lavastaja Mürgü Marje, kiä ka esi tüken üten tege, kõnõl’ vällä ka salahusõ, kuis timä luu nii nal’alidsõ ja hää ommava: «Kõnõlõ pall’o vanõmbidõ inemiisiga. Näide käest kuulõgi egäsugutsit huvitavit juttõ. Suurõmb jagu etendüsen olnuist olukõrdust ommaki periselt sündünü.»
«Kiiksu kohviku» nime pandmisõl avitiva üten Marje vele ja sõsara, kiä eläse Põh’a-Eestin. «Ku vele-sõsara ummi sõpruga suvõl maalõ sõitva, sis Talina sõbra iks küsüse vele käest, et kas taa sõsar om kiiksuga? Veli sis iks vasta, et ei olõ.
A sõbra jää-i seo vastussõga rahulõ ja ütlese, et kiiksuga piät ju tuu inemine olõma, kes vabatahtligult maal eläs. Tuust tuu kiiksu mõtõ tull’,» tulõt’ Marje miilde.
Umakiilsit näütemänge mänge viil puigalaisi trupp ja Mõnistõ näütetsõõr. Viimädse tükün kõnõl’ külh võro kiilt õnnõ tsäägataja mutt Nõia-Ella, a tuu iist tekk’ tä umma tüüd häste: kõkkõ tä näkk’ ja kõkkõ oll’ täl vaia külä pääle lakja vitä. Sääne om iks egän külän ja kotusõn olõman.
Maatiatride päävä kõrraldaja Köötsi Riina kai häämeelega kõiki tükke. Peris kõkkõ tä siski nätä es saa, selle et tä salits’ mugu ümbre ja ai asjo, a kittüst jagi tä külh kõigilõ: «Trupi olli umanäolidsõ ja maalähküdse. Seo om suur asi, ku rahvamajan vai küläseltsin tulõ kokko kamp tegeläisi, kiä omma nõun umma vapa aigu tiatritegemisele pühendämä.»
Riina tahtsõ tennädä kõiki tiatripäävä tugõjit ja timä soovilõ vasta tullõn mi teemiki tuud: ait’uma Eesti kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri arõndus- ja koolituskeskus!
Nätäl inne tiatripäivä trehvsi kah Rõugõlõ, astronoomiakonvõrentsile. Kai, kuis viiemeistri Sisaski Urmas tähist kõnõl’ ja klavõri pääl kosmosõ-muusikat mängse.
Muusiga oll’ külh nii tummõ, et tahtsõ kõrraga är paeda, a tuu iist mõistsõ Urmas põnõvit juttõ ja müüte kõnõlda. Üts mullõ häste miildünü lugu oll’ sääne, et pritsimehe sõidi virmaliisi kistutama.
Urmas sis püüdse pritsimiihile seletä, et noid es saaki kistuta. Mõtli, et kuis Urmassõlõ kõik naa luu külh päähä jääse? Tark miis, muud ei mõista üldä.
Tähti mi kah’os kaia es saa, selle et pilve olli iin. Urmassõl ollõv külh võimõ näid lakja saata, a millegiperäst tä tuu õdak tuud tetä es taha.
Äkki olõssi pidänü inämb pääle käümä, et Urmas olõssi viisnü uma šamaanitrummi kotist vällä otsi?
| |
|
|
|