Nummõr' 177
Paastukuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kiudutamisõ aastapäiv
  • Uudissõ
     
  • Võrolt viidi är 60 pakõndi-kasti
  •  
  • Põnõva pulga muusõummõ messi päält
  •  
  • Sõmmõrpalo valla muusigamiis
  •  
  • Uma Pido lavastaja om tiatrimiis
  •  
  • Raamat Võro tiatriateljeest
  • Elo
     
  • Ütsäs tiatripäiv Puigal
  •  
  • Harglõ ja Karula kandi rahval om rassõ tohtri mano saia
  • Märgotus
     
  • Ruuda Georg: maamehe klaarva asju nii, nigu inemiisile hää om
  •  
  • Ku aolugu sekäs elämist
  • Kirä Kaasanist
    Kirä
    Perämine külg
    Ruitlasõ jutt
     
    Ruuda Georg: maamehe klaarva asju nii, nigu inemiisile hää om
     
      
     
    Ruuda Georg 
      
    Kas Võromaa inemine piässi hääs kitmä, ku timä valda tahetas tõsõga kokko panda vai maakunnast üts suur vald tetä? Kas tuu olnu hää, ku keskkuul olnu õnnõ Võron ja Põlvan? Võro vallavanõmb Ruuda Georg (49) seletäs tsipakõnõ umma arvamist tuu kotsilõ, määne elokõrraldus mi kandin hää olnu.

    Kas teil om häämiil tuust, et timahava iks haldusreformi vägüsi är ei tetä?

    Häämiil om tuust, et kõnõldas kimmäst vahtsõst tähtaost (2013. aastak – UL). Et kipõlt ja vägüsi reformi tetä, piässi valitsus inne umavaihõl tuu kokko lepmä. Nii lää-i ütski asi läbi, ku üts ministri plaani vällä hõikas, a tõsõ tuud hääs ei kitä.

    Võro liin kuts Võro ja Sõmmõrpalo valda perrä uurma, kas saasi kolmõ pääle ütte umavalitsust tetä. Kas ti meelest om seo hää plaan?

    Tsõõrikvald om iks maakunnakeskusõga köüdet. 250 Võro valla last käü liinan koolin ja üle saa liinalatsõ käü valla koolõn. Huviharidus om piaaigu tävveligult Võro liinan. Inemise eläse vallan, käävä liina tüüle ja vastapiten kah. Omma ütidse tii, viivärk, bussiliiklus...

    Milleperäst es tahtnu ütte minnä: Võro valla latsiaia ja kooli omma parõmban kõrran ku liina uma. Võro liinauulitsidõ kõrdategemise jaos om vaia väega-väega hulga rahha. Ku kokko minnä, om arvada, et investeeringu läävä liina, kon om inämb inemiisi.

    Liin om kõvastõ inämb rahha lainanu ku vald. Mi olõmi rahha hoitõn toimõ tulnu, a sis tulõssi nuu suurõ lainu ütitselt är massa.

    Maamehe ajava asjo kah veidikese kogokundligumbalt: meil olõ-i vallavolikogon säänest eräkundlikku jaotuvust. Suurõmb jago asjo klaaritas är tuu perrä, kuis om kõgõ kasuligumb inemiisile, mitte ütele vai tõsõlõ eräkunnalõ. Mullõ paistus, et Võromaal om parhilla sääne variants parõmb.

    Esi olõti Isamaa ja Res Publica liidu liigõ?

    Olõ aastit olnu väega passiivnõ liigõ. Ei mõistaki kõrraga üteldä, määne om IRL vai Reformieräkunna poliitiga paikligun umavalitsusõn. Ma ei näe, et sääl midägi erinevät om. Kõik tahtva samma: et kooli ja latsiaia, tii, viivärk olõssi kõrran, raamadukogo saanu vahtsõ aknõ...

    Antoni Tõnu (keskeräkundlasõst Võro liinavolikogo esimiis – UL) om ütelnü, et umavalitsusõn piät olõma selge eräkundlik vastutus. A kõgõ suurõmb vastutus om sis, ku inemine eläs tollõn paigan, näge inemiisi egä päiv ja tuust tulõva ka inemiisile kasuligu otsussõ.

    Mille om Võro liinal egä veitkese ao takast määnegi skandaal – Eesti Imä jandal, kivipark, puiõ ragominõ –, a Võro vallal olõ-i üttegi?

    Mu kogõmus näütäs, et inne ku määnestki asja tetä, ei piässi tuud nii väega ette kuulutama. Ku midägi om valmis saanu, sis olnu mõistlik kutsu aoleht vai raadio kohalõ. Ja maakunnakeskus om joba sääne kotus, mis tervele maakunnalõ kõrda lätt.

    Põlva om jo kah maakunnakeskus, a sääl olõ-i puultki nii pall’o pahanduisi.

    As’a-ajamisõn om Põlva iinkujos pall’odõlõ. Pall’o as’a om vaia kokko kõnõlda ja kokkolepmisest kinni kah pitä, mitte egä veitkese ao takast jäl määnestki arotamist ette võtta.

    Võro liinan omma ka selge ärihuvi, mis omma köüdedü planeeringide ja puutõ asukotussidõga, uulitsidõ ehitämisega. Poliitikil tulõ sääl inämb rehkendä äri-inemiisi tahtmiisiga.

    Teil tuud hätä sis ei olõ vai?

    Meil om pall’o ettevõtjit volikogon külh, a nii selgit huvvõ joht kellelgi ei olõ, et naada näütüses teie ehitämist suunama.

    Mi volikogo om parhilla säänest miilt, et ku Võro liin pakk vällä, et võissi uuri, midä hääd-halva kokkominek toonu, sis või tuud jo tetä. A kas tuu pääle piät õkvalt nii pall’o rahha kuluma, nigu Võro liin om ütelnü (600-700 tuhat kruuni – UL), kimmähe saa uurmisõ tetä ka pall’o väikumba raha iist. Ma käve nii kümme aastakka tagasi ütel oppusõl, sääl oll’ vaia tetä lõputüü ja mu lõputüü oll’gi tsõõrikvalla võimaligust arõngust. Ma tei tuu tüü ilma rahalda är!

    A tuud mi tõtõstõ ei tiiä, kas Võro valla rahvas taht ütist umavalitsust, säänest küsümist olõ-i kunagi olnu ja inemise võissi saia uma arvamisõ vällä üldä.

    Olõ külh esi pall’odõga kõnõlnu, a vastus olõnõs tuust, kelle käest küssü. Kosõ kandin om hulga inemiisi, kes eläse sääl, a muu elo om köüdet liinaga. A nuu, kelle latsõ käävä valla latsiaidun vai koolõn, nägevä ohtu, et ütitsen umavalitsusõn saa-i Puiga ja Parksepä kuul inämb nii pall’o tähelepandmist ja rahha ku parhilla. Ku maainemise mõtlõsõ Võro liina teie pääle, sis om näile selge, et ütitsen umavalitsusõn om tuu as’aga umbõs sama lugu. Liin om jo kehvä pinna pääl, liinateie ehitämine mass pall’o ja joba valmis teid tulõ viil üle tetä. Et liinatii ja kooli kõrda saia, tuus lätt viil satu miljonit kruunõ.

    5000 eläniguga Võro vald om ka Euroopa mõistõn küländ suur umavalitsus, meil olõ-i vaia kipõlt kellegagi ütte hiitä.

    A ku sunnitas kokko minemä, määne variants olnu kõgõ parõmb: kokkominek Võro liina ja Sõmmõrpalo vallaga, Võro maakund = Võro vald vai kokkominek kihlkunnapiire perrä?

    Kogo maakunna umavalitsus sobis Võro vallalõ kõgõ inämb. Ello Põlva ja Rõugõ suunan liikma panda kah vast ei õnnistu.

    Kas maakunnasuurudsõn vallan tetäs är Võro liina tahtmisõ perrä suur gümnaasium õnnõ Võrolõ?

    Ütelt puult: egä päiv jääs Võro maakunnan üts inemine veidembäs. A tõsõlt puult, ku üten kotussõn kuul kinni panda, jääs sääl ka kõik muu elo hulga vaesõmbas, inemise nakkasõ är minemä. Parksepän vast midägi hullu ei juhtu, a Varstun olõssi külh suur tagasilüük.

    Vaesõl aol latsi kotost vällä saata om kah rassõ. Või tulla inämb latsi, kes inämb kuuli ei lääki.

    Kooli om edimäne, mille peräst kisklõma mintäs, ku umavalitsuisi kokkominekist jutt käü, Põlvan oll’ tuud nätä. (Vald taht hää nimega Mammastõ latsiaid-algkoolilõ vahtsõt maia ehitä, Põlva liinapää jäl taha-i tuu pääle katsat miljonni kuluta – UL) Määnest nõvvo ti Põlvalõ annasi?

    Põlva liina ma olõ kõgõ kitnü, Tammõ Tarmo om unikaalnõ liinapää: täl om Põlva vallavanõmbas olõmisõ kogõmus kah ja timä arvas, et liin ja vald iks piässi ütte hiitmä. Ma arva, et ku koolimaja tollõn as’an ainukõnõ takistus om, tasus näil tsipakõnõ aigu maaha võtta ja sis edesi minnä, ku kire lahtunu omma.

    Om kokkohoitmisõ aig. Mille päält ti kokko hoiati?

    Palku päält võissi jo kokko hoita, a tuu ei olõs õigõ. Valla palgal om üten oppajidõga 200 inemist, näist 40 saa palka õnnõ 5000 kruuni kuun.

    Mi remondimi vast veidemb teid. Ku mi investiirsemi minevaasta kümme miljonni kruuni, sis timahava miljoni. Mi tulõmi toimõ, a rassõ om noil umavalitsuisil, kellel om suur lainukuurma.

    Kas teil om kah tegünü tüüldä inemiisi armee? Om teil mõtõ, kuis saanu näid valla hääs tüüle panda?

    Noid tulõ mano jah, kukki suuri kuundamiisi olõ-i meil olnu.

    Pall’odõlõ peris miildüs hädäabitöid tetä. A noid meil väega ei olõ pakku. 1930. aastidõ keskel suurõ majanduskriisi aigu kaivõti Võhandu jõgi lapjidõga sirgõs. Säänest tüüd meil pakku olõ-i!

    Midä tegevä ti uma latsõ, kas nä tulõva kodokanti tagasi?

    Vanõmb poig Rasmus om BNSin majandusuudissidõ toimõndaja. Täl om aastanõ tütär, pere eläs Tal’nan.

    Tütär Marit eläs Brüsselin, tüütäs Kallasõ Siimu büroon, a Talina lähkül om täl kah maja. Miis om täl sakslanõ, lats käü aig-aolt ka Väimälä latsiaian. Seo lats om kolmõkiilne lats.

    Mu noorõmb poig om 13, käü Võrol Kreutzwaldi gümnaasiumin.

    Ma usu, et tütär tulõ tagasi, latsõga kõnõlõs tä õnnõ eesti keelen.

    Lauliti kah Umal Pidol miihikoorin Mehe Mõtsast. Midä teile tähendäs võrokiilne laulupido ja umakultuur?

    Seo oll’ üts väega vahva ettevõtminõ Võromaal! Aituma tegijile!

    Kon ti juurõ omma?

    Esä om Setomaa miis, tõsõlt puult Vinne piiri Pankjavitsast, a tuu talokotus müüdi viil inne mu sündümist maaha.

    Imä om peri Kanepi vallast, Piitremõisast tsipakõnõ edesi, tõsõltpuult Kurgsuud.

    Sügüse saati 50. Midä tahtnu viil elon är tetä?

    (Mõtlõs pikält) Midägi muud võissi viil elon tetä külh. Ma olõ pääle ammõtnigutüü muud ka tennü: kümme aastat kombaini pääl, Soomõn sulatsõs olnu.
    A langõvar’oga ma külh hüpädä ei taha, vanõmba latsõ omma hüpänü, ma olõ päält kaenu, a esi külh ei himosta.

    Küsse Harju Ülle

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!