Nummõr' 177
Paastukuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kiudutamisõ aastapäiv
  • Uudissõ
     
  • Võrolt viidi är 60 pakõndi-kasti
  •  
  • Põnõva pulga muusõummõ messi päält
  •  
  • Sõmmõrpalo valla muusigamiis
  •  
  • Uma Pido lavastaja om tiatrimiis
  •  
  • Raamat Võro tiatriateljeest
  • Elo
     
  • Ütsäs tiatripäiv Puigal
  •  
  • Harglõ ja Karula kandi rahval om rassõ tohtri mano saia
  • Märgotus
     
  • Ruuda Georg: maamehe klaarva asju nii, nigu inemiisile hää om
  •  
  • Ku aolugu sekäs elämist
  • Kirä Kaasanist
    Kirä
    Perämine külg
    Ruitlasõ jutt
     
    Harglõ ja Karula kandi rahval om rassõ tohtri mano saia
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Nirgi Salme (kural), Sulevi Marge, Veerme Evi ja Rogenbaumi Monika omma murõn, kuis Harglõ rahvas tohtri mano saa 
      
    Kuis ti, maainemise, nakkati tohtri man käümä, ku valla perretohtri kolis är liina? Harglõ ja Karula kandi rahval om sääne hädä õkvalt silmi iin ja sama lugu või pia tulla ka muial vanal Võromaal.

    Seo kuu edimädsest pääväst omma Kaagjärve ja Lüllemäe tohtripunkti kinni. Tohtri Paloveri Katrin võtt vasta Valga haigõmaja man. Harglõ tohtripunkt tüütäs kõrra nädälin viil mahlakuu lõpuni.

    Ku Koikküläst om Valka alla katõkümne ja Kaagjärvelt kümme kilomiitret, sis Harglõ kandist 35. «Bussipilet om 40 kruuni, edesi-tagasi tulõ 80,» tege kipõ rehkendüse Harglõ pensionär Nirgi Salme (73), kelle tõi tohtri-hädäst kõnõlõma poig: Salme sattõ ilda aigu Valgan panga trepi pääl ja saa hädäperäst katõ karguga liiku.

    «Valka ei saa ma kuigimuudu,» seletäs Kivi Luule (76) Apja küläst (Valgast 40 km).

    «Buss käü ülepäivi, bussi pääle om mu mant kats kilomiitret. Sis piät viil päiv otsa liinan pasma, inne ku kodu tagasi saat.» Luule tütär eläs Lüllemäel ja ku tohtri kah viil Lüllemäele käve, sai tütre abiga kõik tohtri-as’a aetus. A tüüaost saa-i jo naada Valka sõitma.

    A Kaagjärve kandi rahval om Valka parõmb kävvü ku Lüllemäele, sai teedä Rebäse Marina (77) käest. «Tohtri mullõ miildüs: tä om tark arst, õnnõ väega krõpõ ütlemisega ja mõnõlõ seo ei miildü,» ütles Marina ja kitt ka valla sotsiaaltüütäjät Tanni Sirjet, kiä vidä hädälidse valla massinaga kasvai Tartohe vällä.

    Vahtsõt tohtrit om rassõ saia

    Taheva vald tugi külh tohtripunkti 40-50 tuhandõ krooniga aastan, massõ kinni remondi, kommunaalkulu ja ostsõ eski vererõhu mõõtmisõ massina, a tuu kõgõga es õnnistu tohtrit Harglõhe jäämä meelütä.

    Tuu olõ-i ka määnegi ime: minevä suvi meelüt’ suur Valga liin vahtsõt tohtrit tüüle 100 000 krooni ja ammõdikortinaga, a ütski es tulõ.

    Murõlik Taheva vallavanõmb Rogenbaumi Monika kutsõ sis külärahva kokko ja uurõ, ku pall’o tahassi iks paigapäälist tohtripunkti – Mõnistõ tohtri oll’ lubanu kõrra nädälin käümä naada.

    Nimekirja sai vallavanõmba üllätüses 600 asõmõl õnnõ sadakund inemist. «Inemise ei mõtlõ reaalsõlt – Kalli päält iks minnä Valga liina?! 40 kilomiitret, ku ei olõ autot?» vangutas tä pääd. «Massinalda vanainemiisi om terve vald täüs.»

    Tüüinemisel om auto, a tüült saa-i jo niisama är. Mis saa kodovisiitest? Ja mis tuu kõik inemisele masma lätt?»

    Sotsiaaltüütäjä Veerme Evi seletäs, et joba kolm aastakka viiäs inemiisi tohtri mano Tartohe vai Valka valla sotsiaalautoga. Ku kõik inemise nakkasõ Valka perretohtri mano tahtma, sis saa kõrraga üten võtta kolm-neli inemist ja sotsiaaltüütäjä tüüpäiv lättki õnnõ näide sohvris olõmisõ pääle är.

    Mille sis inemise uskva, et saava esi Valgan tohtri man käütüs: Mõnistõ tohtri või mõnõ aasta peräst pensi pääle jäiä ja pelätäs, et sis saa-i inämb Valka Paloveri mano kah ja jäät peräkõrd peris ilma tohtrilda. A vallavanõmba sõnno perrä olõ-i tuu õigõ: uma piirkunna tohtri mano om inemisel ka ildampa egäl juhul õigus saia.

    Märki võissi ka tuu pääle, et ku Harglõst iks tohtripunkt är kaos ja perretohtri mant inämb retseptega ei tulta, sis lätt kinni ka 110aastadsõ aoluuga Harglõ apteek.

    «Ku inemise tulli tohtri manu, sis käve nä ka siden, apteegin, poodin, raamadukogun, panni hiusõlõikaja mano samas pääväs ao ja inne bussi pääle minekit kävevä viil surnuaialt kah läbi,.» seletäs vallavanõmb tohtripunkti häömise laembat mõomist tervele küläle.

    Kas mõni umakandi nuur, tohtris opja inemine võissi olla nii kõva kodokandi iist saisja, et võinu tagasi tulla? «Hodarenkova, Kanguri poiss Lannamõtsast... A nuu viil alostiva opmist... Küünal lõpõtas, timä lätt Võrolõ. Pedäjä Anneli om joba tohtri, a timä om Saksamaal,» aroti vallavanõmb ja Nirgi Salme umavaihõl. «Kortõri mi külh lövvässi, a 100 000 kruuni joht anda ei olõ,» ohkas Rogenbaumi Monika. «Ja tohtri taht kõgõpäält kõrralikku nimistüt, et tulla.»

    Ildambalt vahtsõ kuu algusõn piät Taheva vald vällä ütlemä, kas Mõnistõ tohtri abiga õnnistus Harglõ tohtripunkti alalõ jättä vai ei.

    Miä saa punktist ja laembalt umakandi elost, tuu om paikligõ inemiisi otsusta. Vallavanõmb luut väega, et inemise iks kõlistasõ ja vahtsõ tohtri nimekiri vinüs nii pall’o pikäs, et tohtripunkt alalõ jääs.

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!