| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| Ütsäs tiatripäiv Puigal | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | | | Mõnistõ kuul sai kittä hoolõga meisterdedü kostüüme iist | | Valbi Heidi (hääd kätt) Ruusmäe koolist oll’ üts parõmb mängjä tütärlats | | | | | |
17. urbõkuul kõrrald’ Puiga kuul vana Võromaa koolilatsilõ ütsändä võrokiilside näütemänge päävä. Nätä sai katsat koolilatsi tiatritükkü ja lisas viil Puiga rahvamaja nal’atükkü.
«Latsõ jäivä haigõs, tuuperäst oll’ seokõrd veidemb näütemänge,» seletäs päävä kõrraldaja Ruuli Helve ja ütles, et kavvõmbidõ kuulõ tulõkit mõot’ iks ka kallis bussisõit. «A katõssa tükkü om kah iks paras ports!»
Puiga latsiaiast tulli hinnäst lava pääle näütämä tsill’okõnõ kikas, kana, tsiga ja lehm.
Tükü nimi oll’ «Kirgjä kikas»: lustlik lugu, kuis üts kana väega tahtsõ mõista kirgi ja tuuperäst har’ot’ tuud üüse. Juhendaja Kivioja Linda ja Otsa Maarika olli 5–7aastaidsi latsiaialatsi üle uhkõ: «Väega tubli latsõ! Eks koton ka tsipa opsõva, a latsiaian iks teimi suurõmba tüü. Latsõ iks mõistva kõnõlda võro keelen, kellel viil koton kõnõldas, nuu saava iks häste arvu.»
Osola põhikooli 5. klassi poiskõnõ Kari Karl-Kristjan (11) oll’ pääosatäütjä tükün «Viis pakikõist». Tükk kõnõl’ tuust, kuis maamiis sääd’ pääliina minekit ja kuis terve külä naas’ tälle ummi «väikukõisi» pakkõ üten sokutama: ummõlusmassin, korvitäüs munnõ, kassipoig, rõiva, lilli tütärlatsõ pääliina peigmehele...
|
| | | | | | | | Puiga kikas kanakõsõga | | Kari Karl-Kristjan | | | | | |
«Vanõmba omma minnu opanu ja esi olõ ka opnu seod kiilt kõnõlama,» kõnõl’ naarusuuga Karl-Kristjan. «Näütemängupääväl olõ edimäst kõrda ja mullõ peris miildüs, a jah, närv oll’ külh seen, ku esinemä pidi. Osa jäi päähä inämb-vähämb häste. Edimädsel pääväl ku tükk kätte anti, oll’ suurõmb jagu teksti päävä lõpus pään.»
Pärnapuu Germo (11) Ruusmäe kooli 4. klassist astsõ üles tükün «Sulatsõluuq», midä trupp opsõ iks kuu aigu. «Rassõ oll’ iks päähä aia ja koolin kuun opsõmi,» selet’ poiskõnõ, kiä kõnõlõs kõgõ inämb võro kiilt vanaimäga.
Neo tükü, millest juttu oll’, olli mu lemmigu, kukki ka tõsõ väiku esinejä olli tubli ja vahvakõsõ. Viil miildü mullõ tuu, kuis Puiga kooli poiskõsõ lustligult näütemänge vaihõpääl vanarahva tarkuisi pilli: «Uma lats kukupäts, tõsõ lats sitapäts», «Süümises olõ-i terve päiv aigu» jne.
«Näütemänge tasõ oll’ küländ ütetaolinõ, lustlikku mängmist võinu inämb olla,» hinnas’ üts näütemänge kitmiskommisjoni liigõ Fastrõ Mariko Võro instituudist.
Tõnõ liigõ, muinasjutukõnõlõja Kalme Helju ütel’, et om muido «norija mutt», a näütemängupäävä kotsilõ tull’ timä käest õnnõ häid sõnno. «Mullõ miildüs kõgõ rohkõmb Ruusmäe grupp uma vaba mängu ju huvitava ülesehitüsega,» ütel’ tä.
Viil miildü tälle Osola kooli 1. klassi «Mütäuno pido» ja pääosatäütjä Saarõ Hipõ mängmine. Helju kitse viil ettevõtmisõ hääd kõrraldamist ja tuud, et kooli direktri kai kah kõik näütemängu är.
Kitmiskommisjon kitt’ ka kattõ parõmbat mängjät tütrikku (Valbi Heidi Ruusmäe ja Saarõ Hipp Osola koolist) ja kattõ poiskõist (Udsu Alvar Mõnistõ ja Kari Karl-Kristjan Osola koolist).
Kõgõ parõmbas näütemängus tunnistõdi Ruusmäe «Sulatsõluuq».
Tulõvaasta kümnendäl näütemängupääväl luut pääkõrraldaja Ruuli Helve iks hulga häid koolilatsi tükke nätä ja et taad ettevõtmist iks edesi toetõdas.
| |
|
|
|