| | | Ilusa omma väiku ja lihtsä as’a! | | | Lugõsi lehest tuud, et Võro liina Tamula järve viirde Roosisaarõ silla manu tahetas määnestki perädüsuurt «punga» pistü panda.
Nimes oll’ tollõl külh «Elujõud», a tulõ vällä, et taa om iks taasama paari aastaga tagunõ Eesti Imä «pung», midä iks õnnõs peräkõrd immä kujutama es panda.
Üts asi om mullõ mõistmalda: milleperäst liinaherrä võtva säändsiid asju ette, ilma et rahvaga arutasi, mis rahvas seost pungast arvas? Kas ti tahassi säänest «promenaati» piten patsiiri, tunda rõõmu ilusast Võru liinast ja Tamula järvest?
Mu arvaminõ om, et tuu promõnaat olnu illus, ku tiiraakõsõ man olõsi häste pall’u hal’ast, esisugumaidsi puukõisi ja puhmakõisi, sääl vaihõl mõni kitsõ vai jänesse kujukõnõ, pingikene, kon istusõ nuurmiis ja tütärlats, kes hoitva tõnõtõõsõl käekeist ja viil midägi säänest. Uskõ minnu – väiku ja lihtsä as’a omma ilusa!
Sika Aavo, Võro miis
|
|
Pääleht