Nummõr' 177
Paastukuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kiudutamisõ aastapäiv
  • Uudissõ
     
  • Võrolt viidi är 60 pakõndi-kasti
  •  
  • Põnõva pulga muusõummõ messi päält
  •  
  • Sõmmõrpalo valla muusigamiis
  •  
  • Uma Pido lavastaja om tiatrimiis
  •  
  • Raamat Võro tiatriateljeest
  • Elo
     
  • Ütsäs tiatripäiv Puigal
  •  
  • Harglõ ja Karula kandi rahval om rassõ tohtri mano saia
  • Märgotus
     
  • Ruuda Georg: maamehe klaarva asju nii, nigu inemiisile hää om
  •  
  • Ku aolugu sekäs elämist
  • Kirä Kaasanist
    Kirä
    Perämine külg
    Ruitlasõ jutt
     
    Kiudutamisõ aastapäiv
     
      
     
      
    Hummõn, 25. urbõkuu pääväl saa 60 aastakka märtsikiudutamisõst. Võrokõnõ RAIGI EEVI, kiä parhilla Virumaal eläs, kirotas uma esä Raigi Johannõsõ perre kiudutamisõ luu.

    Hummõn om 25. urbõkuu. 60 aastakka tagasi, 1949. aastagal oll’ seo päiv pall’odõ jaos väega õnnõdu.

    Võromaal Kõllõstõ vallan mino kodotalon Kindal naas’ tuu päiv nii.

    Hummogu kell viis koputõdi väega kõvastõ ussõ pääle, kõik heräsivä üles. Ku mu 13aastanõ veli Sulev kuulsõ, et ette loeti säädüs, et terve pere om elos aos Tsiberihe määrät, pandsõ tä rõivilõ ja tahtsõ läbi aknõ är paeda.Joba olli aknõ trikli vallalõ, a sis tä nägi, et aknõ takan sais vinne soldan, püss sälän ja tääk otsan.

    57aastanõ esäkene pallõl’ lupa tsika tappa, selle et munapühi olli tulõman ja taheti pühis tappa. Es lubata, üteldi, et kanno või.

    Imäkene (43) nakas’ kraami kokko pandma. Mi perren olli viil 8aastanõ sõsarakõnõ ja 84aastanõ vanaimä, kes oll’ haigusõ peräst sängün. Tä pallõl’ ja iksõ: «Tütrekene, las ma koolõ uman sängün, mul om tütär, kes minno matt.» Kiudutamisõ kõrraldaja, Häätarõ külänõvvokogo esinaanõ ütel’, et ku sängüst vällä ei tulõ, sõs lasõ soldanil sängü ümbre tõugada.

    Väega häste, et es keeldä täl kadonukõsõl vokki üten võtta, villahiide keträmine jo poolõlõ. Esä ja vanaimäkene hoitsõva viil väräjäpostist kinni ja ikivä, a imä oll’ nii kangõ, et istsõ rii pääle ja ütel’, et misjaos kommunistõlõ ummi silmäpisarit näüdädä.

    Ma esi olli sis 18aastanõ ja opsõ Tarton oppajidõ instituudin. Ku tuu päiv kuuli, mis perrega juhtu, olli ma üüd kängsepätüükuan.

    Hummogu käsk’ täditütär mul är sõita Virumaalõ sugulaisi mano. Katõ nädäli peräst lätsi kuuli tagasi.

    Näi kooli nimekiräst kistutõduisi opilaisi nimekirja, tuu oll’ kolmveeränd lehekülge pikk. Mu nimi oll’ kah sääl ja minno kuuli tagasi es võetagi. Lätsi sis põllubrikatiiri kuuli ja aasta peräst tüüle Tarto rajooni sovhoosi. Sääl kästi komsomolis naada, a ku mu perrest teedä saadi, sis visati vällä ja lasti tüült kah vallalõ. Elo vei minno Põh’a-Eesti, kohe olõ jäänüki.

    Vanõmb veli oll’ 1949. aastagal 20aastanõ ja Pärnumaal sovhoosi direktri, kiudut’ käsu pääle ka inemiisi terve üü. A sis es kannahta tuud vällä, et ummi tüüliisi pidi vidämä, kirot’ hindäle komandeeringu vällä, et kiudutamisõst vällä vingõrda. Sai tuu iist kolm aastakka vangi Koola puulsaarõ pääl pluss kolm aastakka inemiseõiguisist ilmajäämist.

    Mu perre «prii sõit» lõppi Baikali takan vangilaagrin. Sääl kuuli katõ kuu joosul 50 vanainemist. Ka mu väiku ja armsa vanaimäkene sai suvõ algusõn mõtsa viirde matõtus. Sõs tetti «sortirohvka»: noorõ inemise kullakaivandustõ, perräjäänü mõtsatüüle. 13aastanõ velekene nakas’ kah mõtsatüülises, selle et es olõ säänest kuuli, kohe olõs saanu viiendähe klassi minnä.

    Imä oll’ vaigutaja, kehvä tervüsega esä oll’ tallimiis. Esä kuuli 1953. aastaga 8. mail Irkutski haigõmajan. Veli võtt’ välläsaadõt ukrainlanna naasõs, eläs Aasovi mere veeren. Sõsarakõnõ tull’ tagasi Tsiberi mehe ja katõ tütrekesega.

    Imä tull’ 1961. aastagal kodomaalõ allkirä vasta, et ei nakka midägi tagasi nõudma ja ei tohe ellä Tal’nan ja Põlva rajoonin.

    Iks mõtlõ näide pääle, kes siist tuu 25. urbõkuu üüse viidi: Võromaa latsõ Ilme, Sulev, Viire, Mart, Maire, Jevgenia, Liidia, Leida, Selma, Valiida, Anton, Kaie, Endel, Elmo, Heino, Aino, Eevi, Malle – parhilladsõ soliidsõn iän tervüseviaga inemise.

    Elämi viil, hoiami kokko, ärku olku aolugu tuust hirmsast pääväst vaiki.

     
    Juhtkiri: Kõnõlõmi ummi sõnnoga!
     
    Kulssi ütspäiv raadiost uudissit, ku diktor and’ tõsidsõ helüga teedä: «Eestit ohustab protektsionism!» Esiki pääministri ollõv tuu iist hoiatanu. Suur hirm tull’ kõrraga pääle: raadioinemine es seledä poolõ sõnagagi, midä ma pelgämä piät.

    Kai perrä: protektsionism tähendäs tuud, ku sa härgütät süümä eesti süüki, ostma Eesti kaupu vai ütlet vällä, et ärke ostkõ vällämaa kraami. Halv ollõv tuu selle, et mi olõmi Euroopa liidun ja tohe-i tsurki kauba, teenüsside, raha ja tüüjõu vapa liikmist!

    Kah’os olõ-i tuu ainukõnõ sõna, midä aokirändüsen ilma seletüseldä pruugitas.

    Üteldäs «krediidiressurss», «infrastruktuur», «detailplaneering». Ja ku perän tulõ vällä, et viimätsenä kirotõt sõna taadõ om käkit plaan su tarõ mano mobiilimast, prügümägi vai ruusakarjäär tetä, sis om perän ilda ikkõ.

    Laulja ja näütekiränik, Vilsandi miis Tätte Jaan soovit’ tetä imäkeelepääväst okei-vaba päävä. Et tuul pääväl tõtõst kõnõlda uman ilosan imäkeelen (om su imäkiil sis eesti, võro, seto, mulgi, kihnu vai määnegi muu kiil) ja jättä vällämaa sõna

    pruukmalda. Uma Leht tugõ tuud mõtõt katõ käega. Umalt puult püvvämi terve aasta läbi as’ost sändside sõnnoga kirota, et egäüts as’ast arvo saasi.

    Harju Ülle, päätoimõndaja

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!