| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Lambapääle lamba palk! | | | | Ruitlasõ Olavi, viripill | | | Kunagi laulti, et eestläne olla ollõv umbõlõ uhkõ ja hää. Vast kunagi oll’gi. Ku ma Räpinän puuti lää, sõs mul väega hää ei nakka – samasugunõ selver nigu egäl puul muialgi, a hinna omma õnnõ tõsõ. Korgõmba.
Varramba oll’ egä hinnanõsõmisõ takan põhjõndus, et «seosõn nafta kallimbas minekiga...»
No, ku nafta joba tükk aigu odavamb om, ei olõ ma nännü, et ütski bussifirma, Nihhuja-Sebe ega tõsõ, piledi hinda veidükese alla olõsi lasknu. Õnnõ pensionäärele oll’ midägi.
Söögi hind poodin ei olõ kohegi sadanu, huulmalda tuust, et tedä om no pall’o odavamb puuti tuvva.
Elektrile panti õkvalt jälki mano... Kats protsõnti. Riik hoit Eesti Energiät nigu sitta pilpa pääl, om timä jo riigi üts suurõmbit massumasjit. A inemist ei hoia...
Presidendi Vabariigi aastapäävä kõnõ oll’ püürdümine kõigi poolõ, et inemise hinnäst rassõl aol kokko võtassi... Kostkotsilt, tahas’ ma teedä? Viinamara võit kokko võtta ja saat rosina, a rosinat kuigimuudu joba rohkõmb kokko ei võta!
Balti riikest om kõgõ korgõmb keskmäne palk Eestin. 13 117 kruuni, võta vai jätä... Keskmäne palk om rüüvmises vällä mõtõld mehhanism. Riigikogo lihtliigõ näütüses saa neli keskmäst palka – 52 468 kruuni. Tuu iist, et tä päiv läbi riigikogon Internetin surfas ja niisama mol’otas. Brüsselin tetäs säädüse valmis ja siin ei olõ tõtõstõ muud tetä ku maid vaihta, haldusreformist soigu ja pistist anda vai võtta.
Mul es olnu tuust 52 468 kroonist kuun hallõ inemisele massa, ku sääl tooli pääl mõni Einstein istussi. A inemiisile, kiä süütvä munnõ ja arotasõ tõsidsõ näoga tuumajaama ehitämist Eestimaalõ, piäs lambapääle pasva palga kah masma.
Ega ullõst ei saa kuigimuudu vallalõ. Panõt teleka kinni, raadio niisama ja mõtlõt, et elät ullivapa ello, a sõs läät postkasti mano ja joba om kiäki sinnä tsusanu parteilehe, kon om suurõlt kirotõt «Parem plaan. 7 sammu.»
Edimäne samm om krooni päält euro pääle, kolmas samm omma eurotoetusõ, kuvvõs samm otav elektri vai tuumajaam. Mul tull’ seo pääle viil parõmb plaan... Üte sammuga olõt kohal... käüge lihtsäle p...e!
Midä vaesõmb rahvas, tuud parõmbalõ eläse näide juhi... Näütüses või võtta mõnõ Aafriga riigi, kon harilik inemine käü pall’a peega ja valitsus lindas erälinnukidega.
Meil olõ-i pall’o tõistmuudu, õnnõ ilma peräst ei saa meid tävveste pall’a peega jättä, külm näpistäs muna külest...
| | |
| Piinlik lugu | | | | Oraveere Anni | | | | | | Muidogi oll’ tuu piinlik lugu. Esiki väega piinlik lugu. Tuu oll’ õkva nii piinlik lugu, õt toda eski miilde tulõta ei saa. Nii ku miilde tulõ, nii õkva silmä läävä häbü peräst parhillaki viil hämmest. Nojah, kullõ sis ja naara kah, ku tahat.
Mi liinavaltsus tekk’ inne jõulõ pensonäärele kinktüse. Liinavaltsus kutsõ kõiki vanno inemiisi viikeskustõ mullivanni hinnäst leotama. Ma tahtsõ kah väega kasvai ütsainus kõrd nätä, õt mismuudu tuu mullivann vällä näge.
Ma sis lätsi uma sõbrannaga puuti tuud supõlkostüümi ostma. Ma tahtsõ pükse ja rinnahoitjat eräle osta, a sõbranna laitsõ maaha. Timä selet’, õt ostma piät säändse, mis taa vana kõtu kah kinni katt. Timä ütel’ viil, õt sääl mullivannih om säändsit miihi, kes muud ei tiiki ku istusõ kõik aig mullivannih ja vahtva naisi paljit kihäossõ. Õt esieränis miildüse näile naisi pall’a kõtu.
Noh, ostimi sis tuu kinnilidse kõtuga ilosa trikoo. Nojah, ku ma tuud trikood kotoh sälgä pruuvsõ, sis õkva õs miildü mullõ väega vallalinõ sälg. A sõbranna ütel’, õt sa istut säläga vasta vanni viirt ja sino sälgä ei näe mitte kiäki.
Noh ja täämbä lätsimigi sõbrannaga sis sinnä mullivanni. Saimi hindäle sis ilosa kapi, kohe uma rõiva panda. Kõik oll’ väega illos. Õgah kandih olliva piigli, kost võisõt hinnäst ja umma pal’ast ihho kaia ku pall’o tahtsõt. Minol nakas’ umma vanna ihho häbü ja ma panni vahepääl, sis ku ma peris pal’as olli, silmä kinni. Ku ma dussi alt tulli, sis ma tundsõ külh, õt nuu tollõ trikoo olanööri olliva veidökene pall’o lajah. A ma tõmbsi noid olanüüre katõ käega kokkopoolõ ja ronõ sinnä mullivanni. Oi ku mõnnus sääl oll’, oi ku hää sääl oll’! Ma istsõ ja tundsõ hinnäst nigu säitsmendäh taivah. Äkki näi, õt kõik kaesõ minno ja muigasõ peio. A nuu mehekolaski naariva õkva avaligult. Ma lätsi kõrraga üle kere kuumast, a vahe vapralõ noilõ mehekolaskile vasta.
Oh sa karvanõ kaskas: äkki sattõva mino silmä allapoolõ ja ma näi ummi rindo, mis oiduva vabalt, ilma õgasugudsõ takistusõlda vii pääl!
Nimä olliva nigu kats täüspuhutut õhupalli ja noid mino rindo nuu mehe vahevagi ja naariva nigu haraga.
Oh jah, tull’ vällä, õt sis, ku ma rõivaruumih ummi rõivit vaihti ja silmi häbü peräst kinni hoitsõ, panni ma kogõmalda tollõsama trikoo võlssi sälgä. Ma panni säläpoolõ ettepoolõ. Ja nii sis oll’ mino sälg kinäste kinni katõt, a mino rinna ja suur osa mino rasvatsõst kõtust oll’ kõigilõ vabalt vahti. Ohh, võtku karvanõ kaskas toda ilosat trikood ja toda muido saadut mullivanni!
Inämb ma sinnä ei lää, kiskõ kasvai kablaga.
| | | | Partei avitas | | | Taa lugu om tõtõst sündünü Vinne ao lõpu poolõ Virumaa väikun külän Vetikun, mis om kuus kilomiitret Rakvere liinast.
Tuul aol võeti Rakvere Lihakombinaadin viil lambit vasta. Vanõmba inemise pruugõ tuud võimalust är.
Makeri talo vanapernaanõ Leena vei uma oina sovhoosi autoga. A hädä – auto är sõitnu ja es lasta mitte kombinaadi värjistki sisse, tuuperäst et es olõ arstitõendit oina tervüse kotsilõ.
Leena oll’ ettevõtja ja kavval naanõ, tä tiidse, et parteikomiteest saa api – timä poig Rommi oll’ Punaarmeen soldan olnu ja sõtta jäänü.
Oinast muidoki ummapääd jättä es saa. Nii nä katõkõistõ parteikomiteehte lätsiki, jalaga.
Parteikomiteen olli arvusaaja mehe, kirotiva kombinaadilõ paprõ, võetigi oinas vasta. Küsüti õnnõ, kon tuu oinas parhilla om.
Leena kostsõ kuis oll’: «Eks ma köütse tä ussõlingi külge kinni.» Nii oll’gi, et 90aastanõ Leena saatsõ uma viimädse oina müüki parteikomitee «saatõkiräga». Tuud mäletedi kombinaadin kavva.
Jegorovi Eevi
| | | | Tsiga köögin | | | Üts miis häüsend’ süvvä teten köögi väega är:rasva oll’ egäle poolõ
tsiukunu, anoma mõskmada ja nii edesi.
Olõ-s tuu midägi esierälist tegeligult, a naasõl karas’ õkvalt seokõrd hirmsalõ hing täüs.
Naanõ kai tuud kokko käänetüt jamma, es piä vasta ja saat’ kotost vällä lännü mehele mobiiliga sõnomi: «Sa, tsiga, olt jäl köögi är häüsendänü!»
Miis saat’ umakõrda sõnomi vasta: «Anna no andis, kallis, sääne ma olõ. Su tsiga.»
Maaska Miili
| | | | Tossu Tilda pajatusõ | | | Kükäkil trammin
Kats Võro tütrikku sõidi Tal’nan trammiga. Äkki panni tähele, et trammi pääle tulõ kõva elomiis, kiä innembi elli Võron. Parhilla oll’ mehe elokotus pääliin.
Ütele noist tütrigest oll’ tuu miis hirmsahe ligi ajanu, a neiokõsõlõ makõ jutu ja nilbõ olõkiga meesterahvas es miildü. Tä es taha timäle ka trammin silmä naada.
«Kükkämi kipõlt maaha!» kammand’ tä sõbrannat. Niimuudu, kükäkil, sõidi nä nikani ku miis trammist oll’ vällä lännü.
Lõpp-piätüsen kombõrdi tütrigu ummi kangidõ jalguga vällä. Sis külh halgaht’ päähä, et näide trammin kükäkil sõitminõ võisõ tõisilõ sõitjilõ väega and’sak paistu.
Võlsshamba kaonu!
Miis läts’ aolehetoimõndustõ kuulutust andma. Kirot’ paprõ pääle: «Kaotatud hambaproteesid...» Edesi inämb es mõista. Kuulutuisi võtja naistõrahvas and’ nõvvo, et piät märkmä kah, kuna ja konkotsil.
«Ma olli tuu päiv väega puëon. Ossõndi bussijaaman ja autokuuri man. Kuis ma tuud kiroda?» oll’ miis murrõn.
Kuulutus jäigi lehte pandmalda.
| | | | Hüvä nõu | | | Vanaimä näpunäüte:
Inne praatma nakkamist riputa panni pääle näputäüs suula, sis nakka-i rasõv pritsmä.
***
Mustast siidist rõivas läügüs esieränis kinäste, ku mõskõ rõivast vii asõmõl musta tsäivii seen.
***
Aiapidäjä omma sakõst hädän kusikuklaisiga, kink rada vii õkvalt maja poolõ. Riputagõ näile raa pääle kaneeliriba ette. Tuud lõhna nä ei salli ja käändvä otsa ümbre.
Tagla Asta
|
|
|
|
