| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Kalamiihi portreid Vagula päält: vana kala ja truksa noorõ | | | 28. radokuu pääval sattõ lummõ ja tuisas’ kah kõvva, a tuu es sekä Vagula pääl kalapüüdmise võistlusõ pidämist. Võistlõja olli hinnäst lämmält rõivilõ pandnu ja es hädäldä.
Peedosaarõ Kaisa ai mõnõga juttu ja uurõ, mändse neo mi kangõ kalamehe sis omma. Tä tahtsõ samal pääväl minnä ka Jõksi järve pääle, kon oll’ kah kalapüüdmise võistlus vällä kuulutõt, a es jõvvaki peräle: massin jäi lummõ kinni ja vällä saa es kuigi, inne ku üts lahkõ külämiis traktoriga massina vällä tõmmas’.
| | |
| | | | | | Haljendi Piret (37), pereõdõ | | | | |
Kas olõti kõva kalapüüdjä?
No nätäl aigu joba püvvä kalla! Eelmine nätäl käve Kuldkala võistlusõl Otõpääl. Nädäli seen käve Parksepä latsiaia latsiga järve pääl kalal. Sääl sai välläoppõ ja Kuldkalalt sai õngõ. Täämbä omma kats edimäst kalla joba käen – kiisa. Saasi kolmanda kah, sis saasi joba suppi nakata kiitmä!
Kõik perreliikmõ armastasõ kalla püüdä, sis olõ-i muud tetä, ku esi kah armasta. Mu suguvõsan omma kõik külh jahimehe, a mehe suguvõsan jälki kalamehe. Ma ei tiiäki, mitmõs põlv kalamiihi näil joba lätt... Täämbä omma mukka üten väiku kalamehe Hans-Erik (5), Hendrik (11), Emil (14) ja miis Ülo om kohtomiis.
Kõgõ parõmb kalasüük?
Kiisasupp!
| | |
| | | | | | Laanemäe Enn (66), pensionär | | | | |
Naksi neläaastadsõlt kalal käümä. Meid om neli velle, üts om viil kalamiis.Muido käü Peipsi pääl, a täämbä tulli siiä showd tegemä. Ma mängi viil petanki kah, säält saa ma kah sportligu läbielämise nigu kala püüdmisest. Tuu olõki-i tähtsä, kas ma kalla saa vai ei.
Määne om olnu kõgõ uhkõmb kala, mille olõti kätte saanu?
Kolm aastat tagasi Peipsi pääl Piirisaarõ kõrval – 7,2-kilonõ haug. Velega kats tunni kisimi tuud ijämulgust vällä, mootorsaan ja järveviir olli kavvõl. Üteh olli õnnõ kruvikäändjä ja näpidsä. Tuu kala oll’ sinnä mulku inne är koolnu, ku mi tä lõpus säält kätte saimi. Tuu oll’ iks nii suur (näüdäs’ kässiga, ku suur, nigu iks kalamiihil kombõs om).
Kõgõ parõmb kalasüük?
Praadit ahuna mari. Pere om harinu, et ma kalal käü. Külmäkapih om kõgõ reserv olõmah.Seol võistlusõl olõ kätte saanu kats särge ja üte kiisa. Ja inne ti tulõkit läts’ õkvalt 113gramminõ ahhun otsast är! (muheles vuntsi) Kae, ku täpsele ma ütli!
| | |
| | | | | | Meeliste Siim (21), opilanõ | | | | |
Kavva olõt kalamiis olnu?
Egä aasta olõ iks kalal käünü, põhikoolist pääle. Mis sääl koton iks passi, kuigi pall’o kalla olõ-i kunagi saanu. Seo om mu edimäne võistlus. Siiä tulligi jõudu pruuvma, et kuis tõisi miihiga võrrõldõn lätt.
Kõgõ uhkõmb kala, mille olõti kätte saanu?
Kilonõ ahhun, mille Soomõst püüdse.
Kõgõ parõmb paik kalapüüdmises?
Kõgõ rohkõmb miildüs iks kävvü Võhandu veeren ja suvõl iks.
Kõgõ parõmb kalasüük?
Ahon tett kalafilee hapnõ koorõ ja tilliga.
Kalamehenall’a tiiät kõnõlda?
Kunagi üts klassiveli kõnõl’ nal’a (kõnõlõs anõkdoodi siilist, kiä kalamiihile traati tõi. Sõbõr hõikas mano: «Seo om kah nal’akas, et tullimi täämbä katõ õngõga vällä, olõmi puultõist tunni tan pasnu ja kala olõ-i esiki mitte võtnu!»)
| | |
| | | | | | Keldo Igor (54), võistlusõ kõrraldaja, Parksepä kooli tüüoppusõ oppaja | | | | |
Kavva olõt kalamiis olnu?
Vagula pääl käve edimäne kõrd 1954. aasta suvõl. Vagula järveh om ammõdi poolõst kalamiihil kümme võrgulupa. Viis naist omma mu käeh.
Määne om olnu kõgõ uhkõmb kala, mille olõti kätte saanu?
Kunagi tõi naasõlõ Peipsi veerest 13kilodsõ havvõ. Naistõrahva ajo: tuu kala hüpel’ viil ja tä sis arvas’, et hukkas kala vannih är köögitaburetiga.
Pandsõ sis kala vanni, a vann om jo kummõr! Ku tä hoobi kirja pand’, sis jäi tälle õnnõ köögitabureti jalg kätte. Naabrimiis tull’ ja hukas’ sis tuu kala iks är.
Vagula rekordi omma 11,5 ja 11, 3kilonõ haug. Sudakist olõ saanu 9,7kilodsõ ja 8,4kilodsõ. Karpkala rekord om 13 killo.
Järveh om kallo hulga, olõs õnnõ püüdjit. A omma õnnõ «saamamehe»: tulõva uma kaatriga, viskasõ landi taadõ, tegevä järve pääl üte tsiiro ja sis kipõlt liina pääle pasandama, et järveh olõ-i kalla!
Mu moro pääl olõ-i säänest asja nigu kahv. Mu põhimõtõ om, et kel õnn, tuu eläs.
Kalla ma ei müü, olõ tutvilõ andnu. Mõni ütles: «Kae, Igor, sa olõt mullõ kalla andnu, ma tahasi nüüt sullõ rahha anda.»
Ma ütle, et kae, sääl televiisori man om puust kast, mine panõ esi sinnä, ku tahat! Seo om iks kehväl aol mullõ lisatiinmisvõimalus. Oppaja palga iist olõs minno kümme aastat tagasi maaha matõtu.
Kõgõ parõmb kalasüük?
Nigu Peipsi man üteldäs, et kõgõ parõmb kala om suitsuvorst!
Mul naanõ om väiku kulinaar. Mul omma vällä kujonõnu inemise, kellele vii kalla. Nä tegevä tuu är ja tettüt kalla tuvvas mullõ kah. Ku taha kalla valgõh marinaadih, sis lää sinnä X-kotussõlõ, anna kala üle ja sis mõnõ ao peräst tulõ kõnõ, et valmis om.
| | |
| | | | | | Villa Laura (13), Sõmmõrpalo kooli opilanõ | | | | |
Kas olõt kõva kalapüüdjä?
Aasta aigu joba püvvä. Kõgõ inämb miildüs suvõl püüdä: sis om lämmi. Perren olõ parhilla ainumanõ kalamiis ja seo om mu edimäne võistlus. Ma arva, et võistlusõl piät iks tsipakõnõ tiidmiisi kah olõma. Täämbä olõ saanu üte kala, õkvalt veitü ao iist jäi õngõ otsa.
Kõgõ parõmb paik kalapüüdmises?
Lemmikkotus om Võhandu jõõ viir muidogi.
Kõgõ parõmb kalasüük?
Uhhaa.
| | |
|
|
|
