| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | 20.–21. urbõkuu pääväl (märtsil) tulõ Võromaa muusõumin vana Võromaa muusõummõ mess | | | | Muusõum – hää ja otav! |
| | | | | | Toomiku Siiri, muusõummõ messi kõrraldaja | | | | |
Kuiki om rassõ aig, om aasta 2009 iks Eesti muusõumiaasta ja tuud tulõssi iks ka siin Võrumaal tähüstä.
Mõtõ tetä Põlva ja Võru maakunna muusõummõ mess tull’ Andresoni Sigre käest, kiä tüütäs Setumaal Obinitsa muusõumin. Ettevõtmisõga tull’ üten 16 muusõummi, Sepä Marika näputüüselts ja üts ökotalu. Valga maakunna jätimi seokõrd kah’os vällä, a Obinitsa ja Verska muusõumi omma lubanu tulla seto kultuuri esindämä.
Lisas toolõ, et inemise saava teedä ja nätä, midä põnõvat mi muusõumõl näüdädä om, om ka muusõumirahval hindäl rõõm umavaihõl kokko saia – ku mi esi umma tüüd ei väärtüstä, kes sis tuud viil piässi tegemä?
Mi tiiämi ütstõsõ tegemiisi joba peris häste. Minevaasta kutsõmi kokko kõik Põlva ja Võru maakunna väikumbä muusõumi. Põlva maakunnan om väega huvitavit muusõummõ: Räpinä muusõum, Ahja muusõum. Suurõtiimuusõum om kõgõ tuntumb, Karilatsiga om meil kah hää kuuntüü.
Muusõumi esi märgutasõ, midä nä messil näütäse.
Messil saa joba esi muusõummõ käest küssü, mändse omma sääl kõgõ põnõvamba as’a, mis viimäte muusõumi tuudi jne. Egälütel om näüdädä midägi esierälist.
Peris huvitav ja kõrralik talukraami kogo om Jõõveere talul. Seo ei olõ ammõtlik muusõum, a sääl om väega põnõvit asjo!
Umaette nättüs om väikene Vahtsõliina linnusõmuusõum Piiri kõrdsi man. Seoniaoni om seo kõigilõ kaemisõs ilma rahalda, ma olõ sinnä esi hulga küläliisi veenü. Mõtlõ, Vahtsõliina vald om seoniaoni taad muusõummi üllen ja vallalõ pidänü, olõs no vallal jõudu taad asja jakada!
Räpinä muusõum om kõgõ tennü tutvas esierälidse Räpinä paprõvabrigu aoluku.
Paprõvabrikul hindäl oll’ kah muusõumitegemise plaan, a parhilla om jo kõigil rahaga rassõ. Räpinä muusõm om ka põnõvan mõisamajan ja inemise ajasõ sääl süämega taad muusõumiasja.
Midä mi esi alt fondõst vällä toomi: väega tahassi näüdädä väega vahvat 1930. aastist peri hambapuuri, a tuu om igäväne rassõ ja tiiä-i, kas jõvvami tä fondist vällä sikuta. Om väega huvitavit asjo, midä inemise omma esi tennü: tüüriistu, latsi mänguasju. Midä kõkkõ inemine om vällä mõtõlnu uma vaiva kergendämises!
Ku päävarahoitja lupa, päsese inemise ütte-kattõ fondiruumi kaema kah, kukki muusõumi vara om riigi vara ja mi piämi taad väega hoolõga hoitma. Mi muusõum tävvendäs ummi kokõ kõik aig. Oll’ aig, ku tuudi rohkõmb kraami. Inemise esi omma nakanu väärtüstämä vanna varra. Kellel iks om talumaja, om säädnü uma talukraami välläpanõgi vai hoit tuud niisama alalõ.
Inemise võissi tulla muusõummõ messile sändse pilguga kaema, et kohe võissi latsiga minnä, ku pall’o piledi masva, mändsit teemapäivi om. Munapühä omma tulõman – kuis muusõumi noid tähüstäse. Kõigil piässi tuu kõgõ kotsilõ infot ja voldikit üten olõma.
Seo rassõ majanduslik aig võissi pöördä väärt aos hindä ja uma perre jaos. Ku sul olõ-i rahha, sis muusõum om otav kotus, kohe tulla.
| | |
|
|
|
