| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Tasoja-ravitsõja Sireli Pille om ka hingetohtri | | | | Peedosaarõ Kaisa |
Sireli Pille (37) tege Võro polikliiniku man tasomist, a mõist ka inemiisi ravitsa ja om pall’odõlõ ka hingetohtri iist.
Huvi nii klassikalidsõ ku altõrnatiivmeditsiini vasta oll’ Pillel joba latsõpõlvõn. «Viiendän klassin viidi meid klassiga etnograafia muusõummi, kon minno naksi huvitama mi esivanõmbidõ kirja pant jutu ravihainoga ravimisõst,» kõnõl’ tä.
Pillel om uma praksis olnu 13 aastat. Tä alost’ aroomiteraapiaga, sis opsõ klassikalist ja hummogumaa tasomist, päält tuud lõpõt’ Tal’na meditsiinikooli õe eriala. Viil om tä lõpõtanu altõrnatiivmeditsiinikooli homöopaatia eriala, joogajuhendajidõ kooli ja manuaalteraapia kursusõ. «Parhilla opi hüpnoteraapiat ja nõvvoandmist,» lõpõtas Pille uma oppuisi ettelugõmisõ.
Pillele tegevä rõõmu ummi ravialotsidõ õnnõligu paranõmisõ ja tuu, ku tä om saanu kedägi julgusta hindä elo parõmbalõ ja õnnõligumbalt elämä. «Ei olõ kassu uppuja elostamisõst, ku tä päält tuud tagasi vette visada. Õgal haigusõl om põhjus ja ku vannaviisi edesi laskõ, hiil haigus varramba vai ildamba samal vai vahtsõl kujol tagasi,» hoiatas Pille.
Pillel om rassõ nätä ja kullõlda tuud, kuis mõnõ inemise sukugi umast tervüsest ei piä: «Parhilla, ku majanduslik olokõrd om rassõ, sis pall’o inemise tegelese edimäidsi tarvilikkõ asjoga nigu süük ja kotus, kon ellä. Ihohädä lastas sakõst kavvõlõ minnä, inne ku mu mano jõutas.»
Ku Pille alost’ ravitsõjatüüd, sis tulti timä mano päämidselt sälä- ja kaalahätiga. Ku tä meditsiinikooli lõpõt’, naati nõvvo küsüma ka muiõ häti kotsilõ. Viimädse kolm aastat om tä tennü ka hingeravvi.
Õks om tuudki ette tulnu, et Pille ei saa kuigi inimest inämb avita. «Inemise ei suta lõpmalda kavva tervembäs saia. Iks juhtus, et piä inemise kipõlt arsti mano uuringilõ vai esiki opõratsioonilõ saatma. Piät är tundma, kuna om aig luudusravis ja kuna vaia klassikalinõ meditsiin appi kutsu,» ütles tä.
Pille tasomislaud om pall’odõ jaos nigu pihituul ja sinnä ka kõik kõnõldu salahusõ jäävä. «Välläkõnõlõminõ om hää ravi,» tiid tä.
Pillele tunnus, et piir hariligu ja rahvameditsiini vaihõl nakkas är häömä. Pall’o perretohtri soovitasõ ka luudusravvi. «Ma tii ka mõnõ perrearstiga kuuntüüd. Luudusravi poolõ tasus kaia sis, ku valu om viil väikene, ku vere ja röntgenipildi viil midägi ei näütä. Inne ku haigus nätä om, või mõni kotus aastit valta väsümise ja ülearvo suurõ rabõlõmisõ peräst. Sis om õigõ aig ravvi pehmide viisega ja elo üle perrä mõtõlda. Ka latsõ ja last uutja naasõ puhul piäs inne tableti haardmist perrä mõtlõma, kas tuud om iks vaia. Vahel avitas õnnõ kihäle puhkusõ andmisõst. Las palanik, mi sisemäne tohtri, tege umma tüüd,» pand Pille seod kõigi süäme pääle.
Pille meelest om mõistlik kroonilidsi haiguisi luudusraviga tohtõrda tuu asõmõl, et aastakümnit valuvaigistit süvvä ja tuuga umma mako tsurki. A ägedä haigusõ tahtva tihtsäle kipõt ja tegüsät perretohtri api.
Pille om käünü kats kõrda Indian ja süä kuts tedä sinnä tagasi. Indiast om tälle kõgõ inämb miilde jäänü rõõm inemiisi silmin, mis es olõnõ näide saisusõst ega majandusligust saisust. «Inemise võiva ellä väega lihtsät ello ja olla õnnõligu,» kõnõlõs tä.
Õnnõlik olõminõ om Pille sõnno perrä hää tervüse võti. Tuus piät kimmähe olõma umatsidõga hää läbisaaminõ. Tuus jälki om vaia esi ausas jäiä ja selgele vällä üldä, midä sullõ vaia om – olõ-i mõtõt luuta, et tõnõ lugõ su mõttit.
Viil omma tervembä neo inemise, kinkal om õnn tetä tüüd, mis näile miildüs vai sis hobi, mis tüüpinge maaha võtt: «Stressin inemine om nigu pommivaëon kõik aig kaitsõn, veresoonõ kõtun omma kokko tõmmanu. Esieränis hull, ku sääne olokõrd om pikkä aigu.»
Pille meelest olõ-i üttegi süüki, miä olõsi kasolik vai kah’olik kõigilõ. Ka eri päivil või inemisel eri süüki vaia olla. «No inemise tükise väega pall’o süümä,» arvas tä. Liikmine om kah tähtsä, a seost piät rõõmu olõma. Vägüsi hinnäst juuskma sundi olõ-i sukugi hää.
A ku hädä käen, olõ-i mõtõt kangõlast mängi ja tulõ õks api otsi. «A ku võtat õnnõ valuvaigistit ja valu põhjust ei otsi, sis om tuu sama nigu massina bensinitulõ pirn välla tõmmada ja edesi sõita,» võrdlõs Pille.
Katõ tütre imä Pille latsõpõlvõmaa om Tarto, viimädse 16 aastat om tä Võrol elänü, a parhilla sääd hinnäst jäl Tartohe. A Võromaa inemise omma tälle iks süämelähküdse ja praksis jääs Võrolõ õks alalõ.
Pille päämine soovitus om: «Eläge umma ello võimaligult pall’o süäme perrä. Tekke tuud, miä pand süäme rõõmustama, armastagõ ummi inemiisi, ütelge tuud näile ja ti olõtigi terve!»
| | |
|
|
|
