Nummõr' 175
Radokuu 25. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vastlapäiv vabariigi aastapääväl
  • Uudissõ
     
  • Tunnustus Uma Pido tegijile
  •  
  • Võromaa kingitüse võistlus
  •  
  • Kalapüüdmis-võistlus innekõkkõ nuurilõ
  •  
  • Jututunn Võro latsiraamadukogon
  •  
  • Rõugõlõ tähti kaema
  •  
  • Küläpillimiihi päiv
  •  
  • Puigal tulõ näütemängupäiv
  •  
  • Kor’atas teedüst käsitüümeistride kotsilõ
  • Elo
     
  • 10 aastakka rahvamuusigat As’apuiõga
  •  
  • Jalost! Ma tulõ Sõmmõrpalost!
  • Märgotus
     
  • 24. radokuu 1953
  •  
  • Peebu Valve: pümme armastus om latsõ hukatus!
  • Kirä
    Kirä Kaasanist
    Perämine külg
     
    10 aastakka rahvamuusigat As’apuiõga
     
    Peedosaarõ Kaisa
     
      
     
    Kapell Asjapuud 
      
    1997. aastagal isti kolm miist – Meltsovi Endel, Lepä Valdeko ja Pähnä Riho – üten pidolavva takan ja kaiva, kuis tõsõ pillimehe mängvä. Mehe naksi arotama, et võisi aoviidüsses midägi säänestsamma tetä. Plaan panti paika ja otsiti pilli vällä, a mängmä naati viil katõ aasta peräst.

    «Kõik pilli – akordion, kannõl ja kontrabass – tahtsõva kõvva remonti. Pilli olli tükk aigu saisnu ilma mängmiseldä,» jutust’ kapelli Asjapuud rassõst algusõst Pähnä Riho.
    «Tugõjas taa man oll’ Võro vald, teno kellele saiva pilli kõrda,» tulõtas Riho miilde.

    1999. aastaga 15. radokuu pääväl sai Riho talon edimäne pruuv tettüs, sääl tetäs pruuvi parhillaki. Es lää kavva aigu, ku tetti ka edimäne mäng Kungla rahvamaja man. «Rahvas jäi rahulõ ja niimuudu seo asi minemä nakas’,» ütles Riho muiatõn.

    «Nimi Asjapuud tull’ nii, et edimäidsil aastatil mänge kuun mehe, kelle perekonna nime olli Pähn, Lepp, Vaher ja mi sisse oll är essünu ka üts naanõ perekonnanimega Asi. Nii siis Vaher Heino mõtligi vällä ansambli nime mi perekonninimmist – Asi ja puu kuun – ka nii saiegi Asjapuud,» selet Riho.

    Täämbä om As’apuid joba säidse: pensionääri Pähnä Riho (lõõts), Pähna Silvia (kõrina) ja Vaheri Heino (mandoliin), Jaagumäe talo tüüline Asi Liia (kannõl), Selveri klienditeenendäjä Lilosoni Tiiu (kontrabass), Parksepä spordiklubi triinjä Palo Kalev (kitra) ja Sõmmõrpalo hooldõkodo juhataja Lindmetsa Harri (lõõts). Esinemiisi om kapellil olnu nii 150 ümbre (täpsä rehkendüs om Pähnä Rihol segi lännü).

    Mille neo inemise kapellin mängvä? Liia: «Seo pillimäng om mul joba veren, latsõst pääle olõ mängnü.» Harri: «Saa uma egäpäävämurõ maaha raputa ja hobi iist om taa kah.»

    Pillimäng miildüs Riholõ, selle et nii saa tä tetä muusikat, mis tälle väega miildüs. Timä jaos om tähtsä ka ütine kõrrahoitminõ. «Meil säänest asja ei olõ, et ildas või jäiä. Iks tuldas täpsele kohalõ. Mu moto om, et täpsüs om tõsõ inemise aost ja tõsõ tegemiisist lukupidämine,» kõnõlõs Riho elotargalt. Tarkust täl jakkus, joulu aol pidi tä umma 70. juubõlit).

    Mäki vallutamisõst olõ-i as’apuu inemise kunagi unistanu.

    «Mi olõ-i tippõ takan ajanu. Mi tsihis om rahvamuusika edendämine,» om Riho mõtõ selge. Mängmän omma mehe käünü nii põh’a- ku lõunanaabridõ man.

    Mitmit kõrdu om käüt ka laulupidol, a seo aasta jääs sõit arvada är. «Algusõn kül plaansõmi iks minnä, a raha omma jo kõik kokko tõmmadu ja ega inemiisi rahakukru omma ka kõhna. Repertuaar om kah pall’o keerulidsõs aetu,» seletäs Riho.

    As’apuiõl om kümne aasta seen iks ka ütte-tõist nal’alist ette tulnu.

    Ütskõrd mänge nä Munamäel inne mõtsavelli-tiatritükkü.

    «Mikrofonnõ oll’ veidü ja ma sis ütli, et ah, vast olõ-i akordionilõ vaia, et pankõ hoobis mandoliini ette. Terve mängmise ao ma muud es kuulõki ku mandoliine. Perän tull’ rahva seest üts väega hää muusikamiis Pihu Alo ligi ja ütel’, et ega suurt muud es kuulõ, a mandoliin mängse uma osa väega häste maaha!» naard Riho tuud viil täämbägi.

    «Rahvamuusika om tuu, midä tulõ iks alalõ hoita,» om Riho kimmäs arvaminõ. «Näpuviskamist või külh olla, a noorõmbidõ põlvi jaos om vaia alalõ hoita iks tuud kah, midä vanaesä umal aol teivä.»

    Ansambli Asjapuud liikmõ käävä ka tõisin puntõn pilli mängmän. Kolm näist mängvä väega esierälidsen mandoliine orkestrin. «Mi tiidä säänest tõist Eestin olõ-i,» ütles Pähnä Riho uhkusõga. Ainukõnõ Eesti mandoliiniansambli om Zorbas – Kreeka muusiga tegijä.

    Pähnä Riho arvas esi, et mandoliinimuusiga om inämb kullõmisõs, a ütskõrd om trehvänü, et õkvalt edimädse luu perrä om naatu kamaaruškat tandsma.

    Ansambli Asjapuud sünnüpääväpido 21. radokuul oll’ kõvva ette valmistõt. Küläliisis Võro rahvamuusika orkestri, mandoliiniorkestri, Tartese Heino, Laanõlill, Vannamuudu, rahvatandsja, puhkpilliorkestri ja hulk tõisi sõpro.

    As’apuiõ ansambliga köüdet pido käävä õks hummoguni ja muusikalukõst tulõ-i puudust. Jõudu ka järgmädses kümnes aastas!

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!