Nummõr' 62
Viinakuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Lindora laadul saa osta, kullõlda ja hääd tetä
  •  
  • «Ennola» raadion
  •  
  • Mõnistõ latsõ mänge keelepääväl Mehkamaa pulma
  •  
  • Kurgjärvel aeti piire
  • Elo
     
  • Papa Aadami kalmuaid
  •  
  • Kürvitsäst saa põnõvit süüke
  • Märgotus
     
  • Kimmäst koolist
  •  
  • Jostovi Mati: Võromaal ja Viromaal om pall'o ütist!
  • Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Lindora laadul saa osta, kullõlda ja hääd tetä
     
    Ülehummõn' (28.10) tasos kokko tulla Võro- ja Setomaa piiri pääle Lindora küllä, kon peetäs egä-aastast simunapäävä laata.

    Om luuta, et timahavagi tulõva Võromaa, Setomaa ja kavvõmbagi kandi maainemise põrssit, mett, langa, puutüüd ja muud esitettüt kraami müümä.

    Seo kõrd tulõ laadu pääle suurõmb punt' küläliisi Setomaalt: Setomaa ülembsoots'ka Riitsaari Evari iistvidämisel sõitva Obinitsa kunsti-inemise joba varra hummogu Lindoralõ uma PAZ-bussiga.

    Buss' om nigu tsõõrõ pääl puut', kon müvväs raamatit, plaatõ, ülembsoots'ka maalituid pilte sügüseidsist aiaviljust ja muud kraami. Muidoki käü as'a mano võro-seto laul ja tands. Ummi luulõtuisi lugõva Kauksi Ülle, Ruitlasõ Olavi, Ilvesse Aapo ja tõsõ.

    Laadu pääl tegevä tiatrit ja nall'a Loosi nal'anaasõ, kink kava nakkas kellä kümne aigu. Paigapäält saa osta ka vahtsõt Võro-Seto täht'raamatut, mink vaihõl om sainakallendri kah.

    Vahtsõliina miihi Tõsõpääväklubi kõrraldas lotõrii ja ka häätegevä oksjoni.

    Klubi vidäjä Traageli Ivar tiiä-i viil üldä, miä seokõrd haamri ala lätt, a laadu aos saa oksjonikraam' kimmähe kokko. «Kõgõ omma ka laadamüüjä paiga pääl umma kaupa oksjoni jaos andnu, nimä saava uma raha ja ülejäänü lätt häätegevüses,» seletäs Traageli Ivar.

    Tä kuts kõiki oksjonilt ostma ja nii hääd tegemä – kogotu raha iist jagatas Vahtsõliina kuusõ all edimädse advendi aigu latsilõ kompvekke ja jouluvana vii valla vähäkindlustõduilõ ja suuri perride latsilõ mitu hääd sällätäüt kingitüisi.

    Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Võro kiil' – kooli tõmbõnummõr'
     
    Võro keele oppus koolin või olla õkva tuu, minka peräst latsõvanõmb uma latsõ sinnä kuuli taht panda. Võro kiil' või saia Võromaa kooli tõmbõnumbris, tõsijutt.

    Ku egän Võromaa nukan mõistõtasi koolilatsi vanõmbilõ ja vanavanõmbilõ kõrralda säändsit uma keele päivi, nigu Mõnistõ kuul' joba kolmandat aastat tekk', sis olõs võro keele oppamisõst latsilõ pall'o inämb kassu. Parhilla ei avita kodo ja kuul' egäkõrd võro keele oppaja püüdmisele üten. Sääne asi tull' vällä Browni Kara uur'mistüüst, midä samal aol Kurgjärve konvõrentsil nätä sai. Mõnistõn huvipuudusõ hätä ei olõ, sääl mõistõtas kõnõlda kodokeele as'ost lihtsäle, selgelt ja säälsaman küländ põnõvalt.

    Et latsõvanõmbilõ uma keele päiv miildü, näüdäs' tuu, et üten esinejidega laulti Võromaa laulõ ja üten tunnõdu laulumehe Nikopensiusõ Toivoga laulu «Võrumaa, Võrumaa, kõgõ ilusamb sa...» es'ki pistü saistõn!

    Latsõvanõmba näivä, et näide latsilõ miildüs tetä võrokeelist näütemängu ja saiva selges, et tuu olõ-i sukugi «seto kiil'» midä näide latsilõ koolin opatas, a iks Mehkamaa kiil'. Ja et võro keele oppus olõ-i määnegi tuim päähätamp'minõ, taa tulõ nigu esihindäst. Nigu ütel' ka Mõnistõ võro keele oppaja Teoreinu Maigi – 45 minutit nädälin saa üten latsiga väega kipõlt läbi.

    Uma Leht soovitas ka noil kuulõl, kon parhilla viil võro kiilt opata-i, Võro Instituudist ja kolleege käest taa as'a kottalõ teedüst küssü. Võro Instituut' om koolilatsilõ vällä andnu hulga värmiliidsi raamatit, aabidsa ja tüüvihu.

    Ja vanõmbil taso-i pellädä, et võro keele oppus om näide latsilõ viil üts' kivi kooliorjusõ kuurman man. Olõ-i kedägi võro keelest pääle tunnõ jätet, a miä säält joba külge jääs, tuud saa elon õks pruuki.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    «Rõugõ, Varstu vai Paganamaa kandin oll´ nõid pall´u ausamb inemine ku vallavanõmb!»

    Muusigamiis´ Sarvõ Mikk kõnõlõs edesi mõtlõja Sae Evaldi tähelepandmist.


     
       
     Uma Lehe sõbõr!