| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Pal’as Galojan ja Võro | | | | Ruitlasõ Olavi, plei-poi | | | Eesti Playboy radokuu numbri kaasõstaar, skandaalnõ politoloog Galojani Anna-Maria märgotas tuun aokirän, et timä trumbis om ajo ja et tedä inspiriirse Playboyn pall’alt posiirmä USA president Barack Obama.
Ma mõtlõ, et Anna-Marial om ajo tävveste olõman. Timä juhtmisõl kulut’ ütisüs Euroopa Liikumine mineväl suvõl sato tuhandit kruunõ ja massõ muuhulgan kinni hirmkallit Armani ja Escada rõividõ arvit.
Nüüt ku Euroopa Liikumine taht umma rahha ja rõivit tagasi, om Galojanil hää Playboy ette näüdädä ja küssü: määndse rõiva? Määne raha? Näeti, et ma olõ tävveste pal’as!
Viil kirotõdas, et Galojani Anna-Maria ollõv kolmõ kuu joosul pia 56 000 kruuni söögi pääle är kulutanu. Parhilla, ku pal’as Galojan kõigilõ nätä om, piäs selge olõma, et Anna-Maria 56 000 iist es süü. Selle et kaegõ esi – tä om rohkõmb trammin ku rulluisutajast presidendiprovva ja egäsugunõ loogika ütles sammamuudu, et ku inemine kolmõ kuu joosul 56 000 iist süü, piäs tä kõiki silmi all mitte õnnõ paksus, a tävveste lahki minemä!
Võro ja Haani omma kah parhilla umavaihõl tüllü käändnü. Suusarato ja kunstlumõ peräst, mink jaos Võrol Haanilõ 35 000 kruuni hallõ anda oll’. Selle et ei Võrol egä Haanil ei olõ Anna-Maria muudu ajjo ette näüdädä. Vaivalt Barack Obama Võrro vai Haanit kunagi määnestkipiten inspiriir. Galojani trussikugi masva arvada rohkõmb ku Haani kunstlumi vai Munamäe kunstmuna...
A Võrol tulõ nüüt näüdädä, et täl tõtõstõ tuud rahha ei olõ. Muido om hää nimi täüs tett. Kõgõ lihtsämb olõs Võrol sammamuudu ilma püksõlda Playboyn posiiri ja üldä, et midägi olõ-i sälgä panda ja võiss viil üldä, et Võrro Haanilõ rahha mitte andma inspiriirse sammamuudu Barack Obama. Õnnõ ajost ei tohe kõnõlda, et tuu Võro jaos trump om. Tuu, kas ajo om vai ei olõ, paistus kavvõlõ vällä ja tuu kotsilõ saa-i võlssi...
Tõsõlt puult saa ma Võrost kah arvo... Ega tuu kunstlumi õks peris lumi ei olõ, niisama nigu kunstjalg ei olõ peris jalg ja nii nigu kunstsilm ei olõ peris silm.
Ainukõnõ kunstasi, miä originaalist parõmb om, omma kunsthamba. Näid om hää mõskõ, nä ei valta ilmangi.
Päält tuu, ku kiäki jäl Võroga tüllü käänd, om noid kunsthambit pall’o keremb suust vällä pessä. A 35 000 proteeslumõ pääle raisada vast ei olõ jah parhilladsõ majanduskriisi aol tõtõst kõgõ mõistligumb.
| | Kuis mi Kallega vaimõ vällä kutsimi | | | | Otsa Kallõv | | | | | | Oll’ 1980. aastaga süküs – märdikuu – ja ma opsõ Võro tüüstüstehnikumin 4. kursusõ pääl. Üte tormidsõ õdagu otsustimi sõbra ja kursusõkaasladsõ Kallega taldrikut keeruta ja mõnõ kuulsa vaimu vällä kutsu.
Sõbõr elli Leegeni uulitsan erämajan (täämbäne Karja uulits). Mul es olõ tuu aoni viil säänest janti olnu.
Joonistimi sõs ahohüdsega valgõ paprõ pääle tähistü ja pannimi kündle palama. Inne teimi ahoussõ ja siibri vallalõ, et vaim saanu õks vabalt tarrõ küllä tulla.
Lämmistimi taldrikut kündle kotsil ja pannimi uma peopesä taldrigu kotsilõ. Kõgõpäält kutsõmi Adolf Hitleri vaimo, sõs Stalini vaimo ja viil mitmit kuulsit vaimõ.
Määndselgi aol kesküü paiku juhtu üts imehtämäpandva asi. Äkki kistu künnel piaaigu är, kündle tahi külge jäi õnnõ pisokõnõ sinist tulõkõist hõõguma. Pääle kistumist nõssi tsillokõnõ sinine tulõkõnõ koskil 30-40 cm korgustõ ja jäi õhku üte kotusõ pääle püsümä. Ma küsse Kalle käest: «Kas sa näet vai, mis tuu om?» Tä ütel’ värisejä helüga: «Äkki vaim taht är minnä?»
Kõik tuu jant oll’ vast minodi jago. Sõs tull’ sinine tulõkõnõ kündle pääle tagasi ja künnäl nakas’ jälki palama. Mi ollimi väega är hiitünü ja lõpõtimi tuu hiromantia är. Leimi ahoussõ kinni.
Kuimuudu tuu tulõkõnõ tuukõrd esihindäst õhku nõssi ja sääl püssü ja esihindäst vahtsõhe kündle palama pand’, jääs siiämaani meile salahusõs.
| | Tossu Tilda pajatusõ | | | | Hallus lüük rahakoti pihta | | | Inne vahtsõt aastat juhtu üten Lõuna-Eesti alõvigu maaperren äpärdüs: nuur kassikõnõ jäi handa piten ussõ vaihõlõ.
Es jää muud üle, ku tull’ sõita Tartohe eläjätohtri mano. Kliinikun aetigi asi kõrda.
Murdunu hanna mantlõikaminõ mass’ 60 kruuni. A pääle tuud mass’ eläjäkese ülekaeminõ, süst, puhastaminõ ja karvu maahaajaminõ, nii et üttekokko läts’ tuu nali masma 2000 kruuni.
Ku perrerahvas oll’ koton tagasi, kõlistõdi näile liinast. Jutt oll’ sääne, et eläjätohtri mant oll’ teedä ant eläjä piinamisõst, tuuperäst tulõ politseist läbi minnä, et trahvi suurusõn kokko leppü.
Nuur perretütär lei õkva ikupilli vallalõ. Tuust viil veidü, et kats tuhat kruuni sai mastus, takkaotsa viil trahv kah!
Arvada või, et tuu rahanummõr tulõ suur – eläjä elo om jo tähtsämb ku inemise elo! Niimuudu hädäld’ õnnõdu perrerahvas.
Õdagu kõlist’ liinast perrepoig. Ku tä kuuld’, et kodotsidõ rahakott om vahtsõ halusa löögi saanu, avald’ tä edimält kaastunnõt. A sis es piä inämb vasta ja naas’ kõva helüga naarma. Ku pidämä sai, tunnist’ üles, et tuu inneskine kõlistaja oll’ timä hää sõbõr. Ku tä kuuld’ kassi hanna tohtõrdamisõ krõpõst hinnast, tahtsõ tä umalt puult tsipa nall’a tetä.
| | Hüvä nõu | | | Tatrigu-hakkliharuug
200g tatrikku
0,5 l vett
0,5 tl suula
250g hakklihha
keskmäne põrknas
väiku sipul
puljongikuubik
õlli
Tatrik pandõ viiga kiimä, mano pandõ suul. Seo vesi kiis är ja tatrik om pehme. Praadi õli seen sipul, riivit põrknas ja hakkliha, panõ manu puljongikuubik.
Panõ hakklihasegu tatrigu pääle, kuumuta.
Pääle võit panda hapund kuurt, ku miildüs.
Tootsi keeks
400 g rosinit
200 g võidu
2 dl(180 g) tsukõrd
4 munna
2 tl kaneeli
3,5 dl(245g) jahhu
1tl küdsämise pulbrit
2 sl vett
Mõsõ rosina är, nõruta ja sekä veitkese jahuga. Tarõlämmi võid lüü tsukruga vatulõ, vatulõ lüümise aigu panõ ütekaupa muna manu. Sekä manu kaneel, rosina ja jahu, kohe om sisse segätü küdsämise pulbri. Kõgõ peräotsan panõ manu 2 sl vett. Vala vormi sisse ja küdsä 150 kraadi man ligi tunn aigu.
Perämäne Ene
| | |
|
|
|
