Nummõr' 174
Radokuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laulu vägi Parksepän
  • Uudissõ
     
  • Näüdäti vahtsõt ristipuiõ raamatut
  •  
  • Uma Pido jaos säeti 17 laulu
  •  
  • Uma keele arotus
  •  
  • Raamat kotussõnimmist
  •  
  • Luudusõ pildistämise oppus Rõugõ mail
  • Elo
     
  • Küsüjä Tsoorust
  •  
  • Karste poiss valiti maakunna noorõs tegijäs
  •  
  • Kirä Kaasanist
  • Märgotus
     
  • Poltimäe Ena: ma saisnu kah uma kodokandi samblõsuu iist!
  •  
  • Hää idee om filmi tegemise man päätähtsä
  • Võromaa viktoriin
    Perämine külg
     
    Poltimäe Ena: ma saisnu kah uma kodokandi samblõsuu iist!
     
      
     
    Poltimäe Enal jakkus inemiisi murridõ ärkullõmisõs pikkä miilt 
      
    Minevä nädäli valiti Poltimäe Ena (55) vahtsõ keskkunnaammõdi Põlva-Võro-Valga regiooni pääligus. Inne suurt keskkunnareformi juhtsõ tä Võro keskkunnateenistüst. No om Ena tüüpõld sis vana Võromaa, Setomaa ja viil tsipa inämbgi. A põlinõ võrokõnõ Ena tund umma kodokanti häste: täl om juuri Karilatsin ja ka Rõugõ kandin, kon timä vanaesä Banhardi Alfred oll’ pürstmeistri ja lastulüüjä (täl oll’ lastulüümise jaos vesiratas Nogo külän).

    Midä vahtsõnõ, korgõmb ammõt teile tähendäs?

    No kolm kõrda suurõmba rahvaga tüüd kolm kõrda suurõmba platsi pääl – tuu om iks paras välläkutsõ. Rabamiisi ma taad kandidiirmise-otsust vasta es võta – Vinne aol olõssi jo 55aastadsõlt võinu pensi pääle jäiä ja naada latsõlatsi hoitma. A hallõ oll’ är minnä, keskkunnateenistüse inemise olli umas saanu ja peräkõrd minno nelä kandidaadi siäst vällä valiti.

    Kas inemiisi käü ti man hulga?

    Käü ja käve hulga. Siin mi kandin taht inemine inemisega kõnõlda. A pääliinan ei saia tuust arvo, pandas saina pääle kaardisüsteem ja üteldäs, et ku kimmäst tüütäjät parajalõ ei olõ, sis sa maia ei päseki.

    A meil om nii, et ku tuud spetsiälisti majan ei olõ, sis tõnõ inemine võtt tuu paprõ vai taotlusõ vasta, a vastussõ saa iks joba õigõ inemise käest.

    Mändse omma maainemise murrõ?

    Kopratammi omma üts suurõmbit maainemise murrit. Tõnõ suurõmb asi om, et ku inemine eläs luuduskaitsõalal, piät tä kimmä as’a mi man kuunkõlastama. A parhilla saa tuud häste tetä joba valla abiga – vald saat paprõ meile ja inemine esi ei piäki tulõma.

    Ku vanastõ ütlimi inemisele jah vai ei, sis parhilla piät saatma inemisele muudsa nimega kaalutlusotsussõ: seletämi, midä tuu üten tuu, ku tä midägi tege, mille jah vai ei ütlimi.

    Kas inemise tuust paprõmajandusõst arvo kah saava?

    Mi õkvalt tiiämi, et ku olõmi saatnu inemisele kaitsõkohustusteatisõ, sis sakõst tä paari päävä peräst helistäs vai tulõ ja küsüs, et midä taa papõr tähendäs. Et egäsugunõ papõr hiidütäs inemise är, sis om vaia pikkä miilt, kõnõlda ja kõnõlda. Ku sis võro keelen kõnõlõt, om viil parõmb!

    Määne om olnu kõgõ and’sakamb jutt, minka om ti mano tultu?

    Üts vanatädi tull’ siiä, kõnõl’ umast maast, kuis tä tuu perinü om, tõsõst ja kolmandast. Ma iks püüdse ja püüdse arvo saia, mis tuu meile putus. Sõs ku ollimi kõva tunn aigo är kõnõlnu, sis tädikene kai kellä ja ütel’: einoh, mul om bussini viil tunn aigo, a ma kae, et teil om õks kipõ kah!

    Sändsit püsükundõsit om meil kah, pia õgan valdkunnan õks uma. Tuu käü mi tüü mano.

    Midä arvati Võro liina kirvõpoliitikast liinapuiõ pääl: Katariina allee, Kreutzwaldi uulidsa veerest puiõ maahavõtminõ, vana turuplatsi inneskidses tegemise mõtõ?

    Katariina allee man jäimi kimmäs, et ülemädsest otsast iks ei või vanno puid maaha võtta ja saimi liinaga kokkoleppele.

    Mis putus Kreutzwaldi uulitsa veere puid, sis pall’o näist omma haigõ ja olõ-i luuduskaitsõ all, sääl saa õnnõ nigu liinainemine arvamist avalda.

    A vahtsõst liinahal’astusõst om väega illos kotus Koreli uja viir, ku sääl viil tsipakõsõ liigvii asja klaari. Sändsit ilosit kotussit tihtsäle ehitedü maiu vaihõlõ olõssi inämb vaia: Võro võissi rohilidsõmb liin olla!

    A ma olõ papli-vastanõ. Papli lasõssi ma kõrraga õgalt puult maaha võtta! Taa puu om mu jaos iks teedä aastidõ ja stalinismiga köüdüssen.

    Mändse omma ti jaos hää puu?

    Nuu, mille ala istussi ja kellega kõnõlda saat: pihõl, pähn, kodohoovi pääl tamm, millest mullõ latsõn vitsa murti...

    Midä ti ku inemine arvati Ess-suu kohtusaagast?

    Ku naksimi siin noid turba-kotussit valima, sis oll’ meil mõtõ, et vahtsõt suud inämb är ei tsurgi: kon joba om tsurgitu, sinnä võissi neo lua anda.

    Mi käest küsti üte ja tõsõ vahtsõ suu pääle turbakaibmisõ lupa, sinnä es anna. Ess-suuga oll’ tuu mõtõ, et vast tetäs sis tuu vana jago kah kõrraga kõrda, ku ka vahtsõst jaost om turvas är võet.

    A ku ma olõssi Urvastõ inemine, sis ma võitlõsi kah. A tuu võitlus jäi tuul aol veitkese ildas.

    Õnnõs om turbakaibmisõs survõ suurõmb sääl Pärnu kandin, mi kandin iks nii suur ei olõ.

    Kas tunnõti hääd vai halva miilt, et Lõuna-Eesti prügümägi jääs Kõllõstõ valda tegemäldä?

    Nii ja naa. Ma esi tollõ valla inemine. Ma olõ käünü jäätmekeskuisin vällämaal ja nännü, ku puhtalt tuud tetä saa. Ku ammõtnik ma ütle, et mul om kah’o, et tuu tegemäldä jäi. A tuu om kah täämbädse päävä arvaminõ: ku Tartolõ tulõ no palotuskeskus, sis om jäl hää, et taa tegemäldä jäi.

    Kas Räpinä paprõvabrik om ti meelest luudusõ-tsurkja vai hää vahtsõstpruukja?

    Tuud asja tulõ katõ poolõ päält kaia. Mõnõ ao iist oll’ sammamuudu väega hull lugu Võro Juustuga. Tä tsurksõ nii hullustõ, et olõssi võinu tuul hetkel ka kinni panda. A ku keskkunnanõudmiisi kõrrast mano panda, sis saat peräkõrd ka uma keskkunna-as’a kõrda, ettevõtõ jäl and inemiisile tüüd.

    Kas ti meelest või Tamula järve pääl skuutriga sõita?

    Ku võissi, sis kimmän sektorin ja kimmä kibõhusõga. Ma esi näi, ku skuutri sääl ujovilõ inemiisile piaaigu sälgä sõitsõ. Ku anda ütes-katõs pääväs järveijä pääl autosõiduluba, sis es olnu kah tuust midägi halva.

    A ku nakkas egält puult päälesõit ja üle järve sõit, sis ei jõvva sääl inämb kiäki kõrda pitä.

    Kas ti meelest või ATVdõga mõtsan muarallit pitä?

    Sõs ku tuujaos om ette nättü kotus, rada. A mõtsan sõitminõ om iks hull külh. Vai Hiiumaal, kon kõik luitõ omma är tsurgitu. Ku näeti ATVd mõtsan, andkõ teedä.

    Kas olõti esi mõnõ luudusõ-päti kinni püüdnü?

    Olõ külh. Ku kodo sõitsõ, näi Ihamaru mõtsa vaihõl, kuis miis käroga mõtsa sõitsõ ja naas’ prahti maaha nõstma. Ega ma es ütle, et ma keskkunnaammõtnik olõ. Ütli, et kaegõ, ma elä siin peris lähkül, olkõ hää ja pankõ seo kraam tagasi. Pandsõgi tagasi.

    Määne pätt om kõgõ hullõmb pätt?

    Ülbe. Kes arvas, et maailm om timä perält ja tä võigi nii tetä. Mõni tege jo kogõmalda vai ei tunnõ säädüst.

    Kost peri olõti?

    Peri olõ vanalt Võromaalt, imä kodotalo om võetu Karilatsi talorahvamuusõumi ütes majas. A esä ehit’ sinnä mano muusõumi taadõ tõsõ maja, sõs ku ma sündü. Et ehit’ Vinne aol, sis sääl määnestki talonimme es olõ, et sääl om vana veski ja veskipais, sis sai nimes Veskipaisu talo.

    Tuu om kotus, kon ma laadi hinnäst ja kohe kõik latsõ-latsõlatsõ kokko tulõva jõuluaol ja muul aol kah. Latsi om kats – tütär 32 ja poig 30. Tütär tüütäs Säästjä Eesti instituudin, poig om saanu vanaesä puult jahimehe geeni, om jahilaskja, om olnu Eesti kuundisõn mitmõl võistlusõl. Latsõlatsi om kolm.

    Miis Peep jätse uma süäme hariduspõllulõ.

    Kas ti võissi kunagi muud tüüd tetä ku keskkunna-ammõtnigu uma?

    No oll’gi moment, ku ma mõtli, et kas ma võissi midägi muud tetä. Mu süä om ka aiandusõn, nigu mu esälgi ja ma käve eski Räpinäl üte aastadsõ kursusõ läbi.

    Mõtõ oll’ uma talo ilosas tetä. A päält mu ammõdi ja aiandusõ muud külh vast ei olõ. Päält tuu, ku üten uma mehega Tarton geograafia opmisõ lõpõti, sis olli neli ja puul aastakka Võro keskliina koolin oppaja.

    Küsse Harju Ülle

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!