| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| Karste poiss valiti maakunna noorõs tegijäs | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | Tagla Joonas tands Kanepi kerigu iin | | | |
Põlva maakunna kõgõ aktiivsõmbas noorõs valit Tagla Joonas (Joonas Tagel, 18) om lustlik Karste nuurmiis, kiä pidä umast kodokandist ja taht päält Kanepi gümnaasiumi lõpõtamist tandsmist opma minnä.
Sääne suur ja tähtsä nimmaminõ oll’ Joonasõ hindä jaos üllätüs.
Tä esi mõtõl’, et olõ-i vast iks nii aktiivnõ. Kiä tedä aktiivsõs noorõs vällä paki, Joonas tiiä-i, a arvas, et vast timä tandsuoppaja Laine Andre.
Joonas om tandsnu jo viis aastat ja tuu võtt suurõ osa timä aost. «Alosti ma kooli rahvatandsurühmäst, midä juhendas Kõivu Ele.
Seo rühmäga kävemi ka tandsupidol är. Sis lätsi maakunna nuuri tandsurühmä Kagu Kabujalakõsõ, mis sai 2008. aasta Koolitandsul Eesti tandsu laureaadis. Sääl tandsi ma seoniaoni,» seletäs Joonas.
Et Joonas no nii hää tandsja om, tuu iist tennäs tä esi Laine Andret, kiä om tandsma opanu satu Kanepi kandi nuuri. A ka imä ja esä omma tälle suurõs toes olnu. «Ma ei kujotagi ette, midä muud ma tennü, ku ma es tandsnu,» kõnõlõs Joonas naaruga.
Tandsja omma timä meelest sõbraligu inemise: «Olõ-i määnestki rivaalitsõmist eri rühmi vaihõl. Ja olõ saanu läbi tandsmisõ pall’o tutvit.»
Joonasõl om plaan päält keskkuuli tandsmist opma minnä. «Seo suuv om mu hingen joba aastit,» seletäs tä. Tandsmist saa oppi kas Villändin vai Tal’nan. «Proovi ma mõlõmbahe ja looda, et ütte iks minno vasta võetas,» kõnõlõs Joonas.
Joonasõ imä Liia om teller Swedbank’i Võro kontorin ja esä Ülo tüütäs Vardja massinaütistün Tilsi lähkül. Vanõmbil olõ-i Joonasõ hobi kotsilõ kunagi ütlemist olnu.
Pere eläs uman majan. Joonasõl om kats vanõmbat velle. «Ma olõ pesämuna!» om nuurmiis uhkõ.
Kanepi om Joonasõ meelest illos kotus ja tälle miildünü sääl kimmähe rohkõmb ellä ku suurõn liinan. Joonas arvas, et Kanepi olõ-i sukugi ansambli Hu laulu perrä depressiivne väikelinn . «Kimmäle om sääl mõtõ seen ja om ka säändsit liinu, a Kanepi olõ-i sääne!» om Joonas kimmäs.
Joonas arva-i sukugi häste ministri Lukasõ koolireformi plaanist, mink perrä jääse mi kandin keskkooli alalõ või-olla õnnõ Põlvahe ja Võrolõ. «Ku ma noorõmb olli ja bussiga kuuli käve, sis ma pidi väega varra egä päiv üles tulõma. Seo olõ es kuiki miiltpiten. Ja ku no tetäs nii, et õnnõ suurin keskuisin omma keskkooli, sis seo bussiga käümine väsütäs väega är,» põhjõndas tä.
«Kanepi gümnaasium om väiku ja armsa. Arva, et egä kooli man om midägi halva kah, a mille kõnõlda halvast, ku häid asjo om poolõ inämb?» küsüs tä. Üts hää asi Kanepi gümnaasiumi man om Joonasõ meelest tuu, et tan koolin om perädü pall’o tandsjit nuuri.
Ku Joonas saasi midägi Kanepin muuta, sis ehitäsi tä vahtsõ kultuurikeskusõ (tuud tahetigi tetä, a kehvä ao peräst jäi plaan katski – UL). «Prõlla külh remonditas vanna rahvamaia, eks tuu om pääle remonti nätä, mis täst edesi saa,» kõnõlõs Joonas veidü mõtligadsõlt. Uma kodokandi kõgõ uhkõmbas huunõs pidä Joonas Kanepi kerikut.
Ku sõda tulnu, kas sis Joonas lännü uma kodomaa kaitsõs sõtta? «Ma arva, et ma ei tiiä taa küsümüse vastust inne, ku tuu aig käen,» vastas nuurmiis, kiä saa katõ nädäli peräst 19 aastat vanas.
Joonasõl om õnnõ üts kimmäs tulõvigu-suuv: et keskkuul saasi kipõmbalt otsa ja tä iks tandsukuuli sisse saasi. «Sis olõssi tulõvik joba helgemb,» ütles tä.
| |
|
|
|