Nummõr' 174
Radokuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Laulu vägi Parksepän
  • Uudissõ
     
  • Näüdäti vahtsõt ristipuiõ raamatut
  •  
  • Uma Pido jaos säeti 17 laulu
  •  
  • Uma keele arotus
  •  
  • Raamat kotussõnimmist
  •  
  • Luudusõ pildistämise oppus Rõugõ mail
  • Elo
     
  • Küsüjä Tsoorust
  •  
  • Karste poiss valiti maakunna noorõs tegijäs
  •  
  • Kirä Kaasanist
  • Märgotus
     
  • Poltimäe Ena: ma saisnu kah uma kodokandi samblõsuu iist!
  •  
  • Hää idee om filmi tegemise man päätähtsä
  • Võromaa viktoriin
    Perämine külg
     
    Küsüjä Tsoorust
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Raamadu, aolehe ja Internet omma päämädse kotussõ, mille perrä Viimne Ene viktoriiniküsümüisi ja ristsõnno kokko sääd 
      
    Viimne Ene (47) om naarusuuga naistõrahvas, kiä eläs Tsoorun uma vanaimä majakõsõn suurõ nurmõ pääl. Enel om hulga umaperätsit huvisiid: tä saat küsümüisi Mnemoturniirilõ, tege ristsõnno ja pruuv uma perre pääl är kõik vahtsõ koogiretsepti.

    «Mnemoturniiri jaos om iks kunst küsümüisi tetä,» tunnistas Ene. «Seo om rassõ tüü – neo sääl omma jo väega targa!» Mõnikõrd Ene saat küsümüse är, esi tund häädmiilt, et kae, kos sai hää küsümüs! A tuud ei loetagi ette. «No sis om küsümüs vast pall’o kerge olnu vai om tuud joba inne küsütü,» arvas Ene põhjust.

    Ene om saanu kolm Mnemoturniiri avvohinda – saatõ kõgõ parõmba küsümüse küsümise iist. «Rahalist avvuhinda sääl olõ-i, kalli raamadu omma hariligult, millele uma rahakott vasta es pidänü. Üts raamat oll’ «Mnemoturniiri 1000 küsimust»,» seletäs tä.

    Küsümüisi om tä saatnu ka koolilatsilõ mõtõld Miniturniirile.

    Matõrjaali küsümüisi kokkosäädmises löüd Ene õgalt puult.

    Raamadu, aolehe ja Internet omma suurõs abis. «Ku midägi huvitavat koskilt kuulõ vai loe, sis nakka kõrraga mõtlõma, et ei tiiä kas tõsõ kah säänest asja tiidvä,» kõnõlõs Ene.

    Mu käestki küsse Ene küsümüse: mitmõs USA president om Obama? 44., tiidse ma vastust külh!

    Innembi tekk’ Ene ristsõnno. «A no tahetas kõkkõ ju läbi arvuti. Om spetsiaalnõ Coreli programm ristsõnnu tegemises, et ku nüüt taa selges saa, sis ma saa edesi tetä,» kõnõlõs Ene.

    Enel käü kodo pall’o ristsõnno. «Üle kümne aasta tagasi naksi ristsõnnuga rohkõmb tegelemä. Saatsõ sis vastussit är ja sai ka väikeisi avvuhindu. Ma olõ sääne, et ku vastus tulõ är vällä, sis minnu rohkõmb tuu ristsõna ei huvita,» jutustas Ene rõõmsamiilselt.

    Tä esi arvas, et sai ristsõna-pisiläse imä käest, kinkal oll’ kihä kura poolõ pääl är halvat, a ristsõnno tä lahend’. «Imä oll’ sääne, et nakas’ ristsõnna tegemä ja ku järgmädsel pääväl tull’ vahtsõnõ, sis tä nakas’ õkva toda tegemä,» tulõtas Ene aastaga iist manalatiile lännü imä tegemiisi miilde.

    Ene lüü viil Kuma Kange ristsõna tegemise võistlusõl üten. Paar kõrda om Ene ristsõna ka trükkü lännü. «Hariligult tulõva hää mõttõ äkilidselt. Lännü pühäpääväl oll’ ka nii, et mul tull’ hää mõtõ, a meesterahvas oll’ arvutin iin.

    Sis ma pidi niikavva uutma, ku tuu säält pässi ja minnu arvuti manu lask’,» kõnõlõs Ene. Sakõst tulõ hää mõtõ päähä üüse, a hummogus om seo joba lännü.

    Miis piät koogiproovi vällä kannatama

    Ene väega magusat ei osta, kukki mõnikõrd tulõ kangõ šokolaadi-iso ja sis tä ost tahvli ni pand ütsindä nahka kah. A rohkõmb miildüs tälle kuukõga pruuvi. Egä nädälivahe lätt küdsämine vallalõ.

    «Mul om meesterahvas tuu, kiä piät sis seo katsõjänes olõma,» seletäs Ene. «Ma iks küsü, kuis om, a täl om joba nii viländ, et ütles õnnõ, et käü kah vai võinu parõmb olla. A ku võlssi lätt, sis meesterahvas ütles, et oh, täämbä om peris hää saanu! Ma olõ joba tuuga nii är harinu.»

    Koogiretsepte kaes Ene iks kokaraamatist. Raamatit om täl koton hulga. Miis Urmas (50) ei jõvva nii pall’o riiulit ehitä, et kõik raamadu paika panda saasi.

    Perretütär Vivian (12) om mitu kõrda võitnu Uma Lehe latsinuka avvohindu. «Timä käü koolin võro keele tunnin,» kõnõl’ imä tütrigu kotsilõ. A koton kõnõlõs Ene latsõga iks eesti keelen:Ene miis om peri jo hoobis Rapla kandist.

    Enel om poig Kullar (29) kah, kiä om Tal’nan filmiopõraator. «Sis ku tä om puhkusõ aol koton vai käü siinkandin tüüd tegemän, sis tä iks küsüs mu käest, et emme, mis seo tähendäs ja nii. A täl om joba aktsent man, ku võru keelen kõnõlõs,» seletäs Ene.

    Ene om nii virk naistõrahvas, et päält kõgõ tuu, minkast inne juttu oll’, jõud tä kuta kah viil. Seo aasta kudi Ene nii hoolõga sukkõ, et lõpus es mõista näidega inämb midägi tetä. «A sis ma taipsi, et mille mitte latsikodulõ anda.

    Ja nii saiki Valga Kurepesa latsõ kuus-säidse paari villatsit sukkõ. Näil oll’ nii hää miil!» om Enel hindäl ka hää miil. A peris villatsit ei tahetavat, tuu pidävät kõditama.

    Ene om terve uma elo Tsoorun elänü, nigu timä imä ja esä. Ene eläs uma vanaimä Vahe talon. «Muidu ellimi mi sääl vahtsin majjun, a ku imä haigõs jäi, sis tullimi siiä,» kõnõl’ Ene. Tä om käünü Lepistü koolin ni päält tuud läts’ Väimälä zootehnikus opma. Parhilla tüütäs AS Ako saeveskin ja tege sääl kõkkõ, midä vaia lätt.

    Viimsete perren om kolm kassi, üts pini ja mõni kana. «Muidu oll’ lehm kah, a imä hellüt’ lehmä är ja ma ei saa jo joosta lehmä tahtmiisi perrä tüü mant,» jutust’ Ene.

    Ene ütles süämest, et tälle miildüs timä kodo ja täl külh sääl ikäv olõ-i. Tüü man om Ene kuulnu, et pall’odõl inemiisil om läbikäümisest puudus. «Mul külh tuud hätä olõ-i. Ma tulõ tüült kodu ja või kasvai terve õdagu vaiki olla!»

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!