Nummõr' 61
Viinakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Haanin edimäne keelering'
  •  
  • Tüü-oppus maanuurilõ
  •  
  • Põlvah peetäs ettevõtjidõ messi
  •  
  • Kivisiin' poigõga!
  • Elo
     
  • Egälütel uma sõiraretsept'
  •  
  • Põh'amaiõ väikside kiili üttehoitmisõst om kassu
  • Märgotus
     
  • Võromaa om kõgõpäält õks võrokõisi uma
  •  
  • Tuiksoo Ester: sidet maaga tohe-i är häötä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Kavval'Andsip ja Vanapakan Vjätsheslav
      
     
    Ruitlasõ Olavi,
    tähtsä majandusmiis'
     
      
    Leedo järvemuusiga om seos huuaos otsa saanu. Vjätsheslavi virma tiinsevä eelmidsel aastal kokko 38 miljonit kruuni, miä näütäs, et sõubisnisiga saa Eestimaal väega häste är ellä!

    Muidoki saa-i, ku sul om määnegi süldübänd nigu Karavan vai Slobodan River, a ku sul om uma järv', sõs lasõ kasvai kambüüsist karaoket – õks tasus är! Umbõlõ!

    Muidoki ku sul om mõni väiku viipiisk nimega Leigo järv', sõs pappi ei saa. Ja tuntust! Mängi järveveeren määnest klassikat tahat ja panõ vai Bachi pääluu klaveri pääle!

    Om kiäki kuulnu härrä Vjätsheslav Leigost? Ei olõ? A Vjätsheslav Leedolõ piisas aurigu vilest ja Atonõni pääluust ja avvu ni kuulsust jakkus katõs aastasaas.

    Asi om suurusõn – Leigo järve mahus kats' kunna, Leedo järve pikkus põh'a-lõuna suunan om üle 1500 km, lääne-ida suunan umbõs 650 km. Järve keskmäne süvvüs om 55 m. Ei tiiä, mille tuu Andsip Leigo lähkült Leedo mano läts'? Ah?

    Innemb es kuulõ Andsipist suurt miäkitki – istsõ uman Tarton, nohist' ja hoitsõ moka maan. Ni ku Leedo järve mano lasti, läts' aolehtin karussell' käümä: «Andsip om nigu esä – toetav ja julgustav», «Andsip kõnõlas häste ja värvikalt», «Eesti poliitikan mäng'vä Savisaarõ Edgar ja Andsip edimäidsi viiolit», täl om «särräv kujundiluumisõ oskus», «karjäär' om lännü õnnõ nõsõvan joonõn», «a timä liinapää-aigu jääs Tarto keskliinan meenutama A-tähe kujolinõ jalakäüjide sild, mille päält latsil hää A-tähte oppi». Rõibõ, kae Mäkdoonaldsi logo pääle ja opi viil kats' tähte mano – sõs saat kokku viiri, kuimuudu sinnu õigõlõ kutsutas...

    Nii saigi Kavval-Andsipist ilalõug Leedo järve veeren. A Vanapakan Vjätsheslav ujutas paatõ edesi ja pitsitäs piint naaru.

    Joba om näppe sisse ajaman plaanitava Saarõmaa ja mandri vaihõlidsõ sillaehitämise ärri, et säält kah tükükene karmanni tsusada. Atonõnikõnõ istus kurvalt Riigikogon... Timä tagandaminõ kinnüt' õnnõ, et poliitika om majandusõ käepikendüs ja ku sa tuu pikendüsega leeväesäle peiu lüvvä ei suvatsõ, sõs om su kotus teedäki, kos!

    Minnu vihastasi väega, ku üts'päiv astronoomiatunnin oppaja mu latsõlõ selgitäsi, et mi päävä-süsteem' sais kuun Veenusõst, Marsist, Pluutost ja Leedost!

    Vai et taivan nakkasõ vilkma Andsipi-nimelidse heledä hod'otähe. Selle et säändse hanna tulõva õkvalt persest, a mullõ miildüsi rohkõmb, ku süämega asju aetasi.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Pääkraan'
     
    Uma silmäga nättü jant' Tarto lauluplatsil
     
    Vahelaanõ Paali
     
    Suurõh Tarto liinah peeti jaanipäivä. Tulõplatsi poolõ hel'osi inemiisi nigu murdu. Tuu oll' Vindi-Volli aigu.

    Nigu tuu-aolidsõ joonistusõ pääl – kiivri pääh, tummõ prilli iih, saisõ Volli uma rolleri pääl pistü, ku platsilõ mõnõ tsiiru pääle oll' käändnü. Üts' käsi puusah, tõõnõ leistangi pääl – nii tä kohalõ joudsõ, õt vuntski liigu-us.

    Trobikond valgidõ kitlidõga sehve oll' tulnu platsi õkva põllumajandusõ artellist. Kõgõ rängembä kihäga tütrik vidi hindä peräh pikkä lehmäketti. Õga tä otsani ull' kah olõ-õs, keti tõõsõh otsah oll' kirriv lehm, kes edeotsah paistu-us rahvasummah vällägina. Perästpoolõ, ku mu silmä seletämä naksi, kaiõ, õt tõõsõl paksõmbal näitsikol oll' nüssik käevanguh.
     
     Hädä anna-i häbendä – utar paistu ollõv väega paistõt. Säie nüssigukõsõ õigõ kotusõ pääle, a piimä tulõ-õs.

    Märgodi, mis märgodi, a vällä märgodi, mis tuust, õt Vindi-Volli ütel': «Pääkraan' om kinni!»

    Tormssigi summaga vallalõ käändmä, a kiäki tiiä-äs, koh tuu pääkraan' om.

    Koolih käünü inemiisil pää lõigas' – üts' käänd' sarvi, tõõnõ oll'e kõrvu küleh. Mõnõ kaiõ kavvõmbast, üts' mättäräpsäjä
    tsusas' nõna piäaigu nüssikuhe, a tsilkagi õks es tulõ.

    Volli hõigas' õkva kihotamisõ päält: «Lööge käsipumbaga!» Üts' peenemb preili oll'gi sõs lehmä hannast kinni haardnu ja mugu pumbas', nigu kao man.
     
    Vahelaanõ Paali
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatuisi:
     
    Hää mõtõ läts' vett vidämä
     
    Vanast vidäsi Võrro reisjit Tartost linnuk. Maandumisplats' oll' külh liinast kavvõmban välän Ridalin. Tuul aol oll' Võro raadioreportri Anniko Silver. Tuul mehel häist mõttist puudust es tulõ!

    Kiä tuu inämb täpsembält mäletäs mis tähtsä sündmüse puhul, a üts'kõrd tull' Silveril mõtõ, et tetäs piloodi ja reisjidega kats' jutuajamist. Edimene, ku Tartost vällä linnatas, ja tõõnõ Ridalin. Esi läts' tää Ridalilõ ja jäi Tarto puult linnukit uutma. Et aig lõbusambalt müüdä lähäs, tsusas' tä pudõlikõsõ karmanni.

    Ku linnuk oll' taivan Ridali linnuvälä kotsilõ jõudnu, nakas' reportri nigu pööräne linnukidõ allatulõmisõ rata piten juuskma. Uma valgõ tolmumäntli oll' tä kah säläst võtnu ja keerut' toda pää kotsil.

    Lindur saa-as arvu, miä sääne märgüandminõ piäs tähendämä. Küsse linnukeskusõst perrä, sääl es tiiä kiäki midägi. Linnuk' tekk' mõnõ tsiiru linnuvällä kotsil ja linnas' Tartolõ tagasi.

    Nii läts' reportõri hää mõtõ vett vidämä ja uudisjutt jäi raadiokullõjil igäveste tiidmäldä.
     
     
    Vahtsõnõ kortõr'
     
    Olli minevä aastasaa 1960. aasta ja inemiisi elojärg' Võron oll' pall'o parõmbas lännü. Joba ostõti mõni kunstitüü kortõrisainu pääle, et umma korgõt kultuuritasõt ka küläliisile näüdädä.

    Abielopaar' säädse hinnäst vahtsõn kortõrin sisse. Naanõ oll' tarõn ja märke, kohe kõgõ parõmbadõ passis kunstnigu Kitsõ Elmari tett maal.

    Hõigas' naanõ sis mehele, kiä askõld' koritoori pääl: «Kohe ma taa Kitsõ maali piäs pandma?» Miis' küsse vasta: «Kiä tuu Kitsõ Maali sul sääl viil om?»
     
     
    Ma mõtli, et tuu olle kartolipudõr!
     
    Laugas Mihkli oll' üts'kõrd Kinna Piitrel Santsaarõn niitmän. Söögi-aol tull' Alvist tütär' süüki tuuma.

    Mihkli olle tõisist kaarõga maaha jäänü ja Alvi ütel': «Sa, Mihkli, tulõ õigõ süümä är, vana miis', kuna sa jõvvat vahtsõ kaariga lõpuni, alostagu ei vahtsõt kaari!»

    No saigi Mihkli süümä, sei sis kõik' võiu niikavva är, ku tõsõ saiva süümä tulla. Peremiis' Piitre tull', näkk', et võidu olõ-i ja küsse tütrelt: «Alvi, kas sa võidu es tuuki?»

    Mihkli muidoki kuuld' tuud ja ütel': «Kas taa sõs võid olle? Ma mõtli, et taa om kartolipudõr!»

    Es jääki muud üle, ku Alvil vahtsõnõ võid tuvva.
     
    Iheri Hilda
    jutukogost Iheri Leili
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Hüvä nõu
     
    "Hiiresita"-sahvt'
     
    Mi perren kutsutas niimuudu ubina-nõglapaiumarju-põrk'namuusi (nõglapai - ‘astelpaju’ UL). Selle, et nõglapaiu musta siimne paistusõ purgin õkvalt nigu hiiresitt.

    Võta kolm ossa puhastõduid ubinit, üts' osa liistukõisis lõigutuid põrknit, üts' osa nõglapaiumarju.

    Tsukurt maitsõ perrä, umbõs neländik muu kraami kogokaalust. Keedä mar'a vähädse vii seen pehmes ja litsu luitsaga purus. Vett är päält är valagu.

    Keedä põrk'na puul'pehmes, vala vesi är. Lõigudu ubina aja üten tsukruga kiimä suurõn paksu põh'aga potin, panõ mano põrk'na ja mar'a. Keedä kõik' läbi ja panõ purki.

    Passis saia, kuukõ ja pudru pääle, a ku väega magusat es tii, sõs kasvai verivorstõga.

    Kaasiku Maris
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Suur' jutuvõistlus latsilõ!
     
    Juttõ või kirota sääntsiil teemädel:
     
    1. Koton sündünü nall'akas lugu.
    2. Vanaesä vai vanaimä kõnõld põnnõv jutt.
    3. Eläjä tett vikur'.

    Jutu päälkiri jääs egä latsõ hindä vällä märki.

    Egäüts' võissi uma jutu mano ka esi pildi tsehkendä. A ku tsehkendämist mõista-i, olõ-i tuust kah hätä.

    Jutuvõistlusõlõ tohes üts' lats' saata ka mitu juttu.

    Juttõ võiva saata kõik' 1.–12. klassi opilasõ. Olõ-i tähtsä, kas koolin opatas võro kiilt vai ei. Vanõmbidõ ja noorõmbidõ latsi juttõ hindami erälde.

    Ku lats' tiiä-i kõiki võrokeelitsiid sõnno, midä jutu kirotamisõs vaia lätt, sis tohes nõvvu küssü kas vanaimä-vanaesä käest vai kaia Internetist võro-eesti sõnaraamadust www.folklore.ee/Synaraamat.

    Jutu saatkõ är ildambalt 1. märdikuu pääväs.

    Parõmba jutukirotaja saava avvuhinnas Uma Lehe rohilidsõ hammõ ja võrokeelidsit raamatit-kasette.

    Kõgõ parõmba jutu avaldami ka Uman Lehen ja kirotaja saava tuu iist ka honorarri.

    Latsi jutuvõistlusõ võitjidõ nime avaldami 9. märdikuu Uma Lehe numbrõn.

    Uma Lehe toimõndus
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mul om tan muro pääl, jah, delikatessi säänest ja määnest!

    Poliitik Padari Ivari kitt ummi partsõ, kiä elässe «Stenbocki majan» (Kroonika)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!