Nummõr' 61
Viinakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Haanin edimäne keelering'
  •  
  • Tüü-oppus maanuurilõ
  •  
  • Põlvah peetäs ettevõtjidõ messi
  •  
  • Kivisiin' poigõga!
  • Elo
     
  • Egälütel uma sõiraretsept'
  •  
  • Põh'amaiõ väikside kiili üttehoitmisõst om kassu
  • Märgotus
     
  • Võromaa om kõgõpäält õks võrokõisi uma
  •  
  • Tuiksoo Ester: sidet maaga tohe-i är häötä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Tuiksoo Ester: sidet maaga tohe-i är häötä!
     
    Põrõhõllanõ põllumajandusministri Tuiksoo Ester (39) sõit piä egäs nädälivahetusõs pääliinast kodo Suuhara küllä Veriora valla veere pääl, et mässätä esivanõmbidõ Lehessaarõ (Tsiuga) taloh. Umakandi võro kiil' om ministriprovval häste suuh, külälisele pand tä lavva pääle esitettü sõira ja Nopri jogurtiga koogi.
       
     Kuis kõrraldati ello pääliina ja kodo vaihõl?

    Nädälivahetusõ iks püvvä siih olla, sis olõt veitsegi puhanu. Mõnikõrd jah, õdagu tulõt ja hummogu lähät, a no külh ma saa siih tulõviguh viil olla külh. Maad iks om, mõtsa kah – pensionisammas om olõmah.

    Mul om väega tubli rentnik Oidermaa Erki, timä hoit mu maa kõrrah. Tä om mul hää nõvvoandja – ku mul om vaia tekevpõllumehe arvamust, sis ma kõlista Erkile kah vahepääl. Ku täl aja miäki
    Ku Tuiksoo Ester pääliinah poliitiga-asjo aja, hoitva tallo tädi ja uno. Uno mõist tetä ka ilosit puuriitu. süäme täüs, sis om tä pühäpäävä hummogu siih ja ütles, et tii nii vai tõisildõ!

    Ma häbendä-i kunagi nõvvo küssü,
    kõlista iks siiä vai muialõ Eestimaalõ kah. Side maaga om olõmah ja tuud tohe-i häötä.
     
    Määne om eesti põllumajandusõ tulõvik?
     
    Ello jääse ka vähämbä, a nä piät löüdmä hindä niši. Tuuperäst om tett ka väikutallõ kohanõmistoetus, viis' aastat 1000 eurot aastah. Saat projekte tetä ja kedägi appi palgata. Maaturism' näütüses arõnõs küländ joutsahe.

    A Eesti jaos om kõgõ tähtsämb iks piimäkar'akasvatus, miä and ka rahha. Piimäkvooti piät meile iks jakkuma! Mi maa kõlbas ilma poolõst häste piimäkar'a kasvatamisõs. Käve ilda aigu Horvaatiah ja sääl om piimätuutmist õnnõ 10 protsenti.
     
    Mille mastas põllumiihile toetusõ vällä raamadupidämis-aasta lõpuh, ku rahha lännü hädäste vaia sügüse algusõh?
     
    Miiki tahassi, et tuu raha tulõssi Eestimaalõ varõmb. A asi om tollõh, et raha om kinni Euruupa Liiduh. Et massami ummilõ põllumiihile Euruupa massumasja rahha, sis mi sääl pall'o üteldä ei saa. Püvvämi detsembrih iks rahajagamisõga är alosta, anna tuus hindäst kõgõ parõmba.
     
    Midä arvati geneetilidselt muundõdust kraamist (GMO), kas tuu om ohtlik?
     
    Ma esi olõ eestimaisõ söögi toetaja. Ameeriklasõ omma väega GMO puuldaja ja takah omma uma huvigrupi. Eesti saisukotus GMO osah om põrõhõlla sääne, et söögis mi olõmi lubanu, a mitte kasvatamisõs. Saksamaal piät eräldämä piir'kunna, koh tohes tuud kasvata ja või-olla om sakslaisil õigus.
     
    Midä tahati lähämbäl aol ministriammõdih kõrda aia?
     
    Kalandusõh om vaia kipõstõ väega pall'o tetä. Rannakalamehe omma iks kehvembäh olokõrrah ku põllumehe.

    Olõ viimädsel aol tegelnü põllumajandusõ mainõga. Laemb avalikkus om põllumajandusõst arvamisõl, miä kuulus eelmidsehe aastasatta. Kursusõkaaslasõ imehtäse ja ütlese, et ku ma es kõnõlnu, nä külh es usknu, et ehitedäs lautu, miä masva üle 30 miljoni.
     
    Kuis talomehe saassi umma kraami Euruupah müvvä?
     
    Joba mööväki. Murõ om nišituutidõga. Miä saa Peipsi-veere sibulaga? Mõtli, et Tarto turg om Peipsi-veere sibulat täüs, a olõ-i. Poola sipul tulõ sisse, selle et puutõl om mukav võtta kõrraga suuri kogussit. Peipsi-veere inemise piässi kah sibula müügis kokko pandma. Tuud olõ-i viil joudnu kaia, kuis timahava ubinidõga om, muido ma kae iks turu pääl är.
     
    Kas hindä aiah ubinit oll'?
     
    Külm võttõ är. Kevväi oll' siih kurb: külm võttõ tsireli- ja kastanihäiermä, imä matussõ olliva kah.
     
    Kas umakandist peri inemiisiga om Tal'nah lämmi side?
     
    Muidoki, kellega ma sis viil asjo arota! Nopri Tiiduga (Nopri talo peremiis' Niilo Tiit – UL) olõmi väega suurõ sõbra, Tiit om sääne torõ, et tä kõnõlõs võro kiilt ja mi saami umavahel kõnõlda.
     
    Kas soovitati nuuril põllumajandust oppi?
     
    Loomuligult! Kae, määndse massina omma põllu pääl! Ku olõt traktori iist miljoni vällä käünü, sis suvalist külämiist sinnä pääle ei lasõ, olõs op'nut inemist vaia. Näi siih kah – kombainiroolih oll' iks Erki esi.

    Kaubanduskoda alost' ka stipi masmist põllumehes opjilõ. Kooni 1000 kruuni om võimalik saia. Haridustõ tasus egäl juhul investiiri.
     
    Kuimuudu tulõssi haridu noorõ tagasi kodokanti?
     
    Tuu olõnõs tuust, kuis latsõ kasvatõdu omma. Nuur' inemine piät maailma avastama, saa-i jo pütüh kassu ja punnimulgust vällä kaia! A ku tä saa nii 30 ja ku om niimuudu kasvatõt, et kodo om ololinõ, sis tä tulõ tsõõriga sinnä tagasi. Tä olõ-i uma kandi jaos kaonu inemine.
     
    Kas umma kiilt ja kultuuri piässi hoitma?
     
    Loomuligult. Saksamaal omma baiõrlasõ nigu meil võrokõsõ vai seto. Käävä Berliinih ringi, kõnõlõsõ umma kiilt, miä olõs kah nigu saksa kiil', a kiäki midägi arvo ei saa. Uma rõiva omma kah. Nä ütlese uhkusõga, et omma Baiõrist. Ma väega tahassi, et mi kandi rahvas hinnäst Eestimaal sammamuudu tunnõssi.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mul om tan muro pääl, jah, delikatessi säänest ja määnest!

    Poliitik Padari Ivari kitt ummi partsõ, kiä elässe «Stenbocki majan» (Kroonika)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!