| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Ütine jõud om kimmämb! | | | | Mamastõn peeti Põlva maakunna turismiaasta vallategemise pito «Turismirünnak 2009» | | | | Laanemaa Kai |
| | | | | | | | | | Laanemaa Kai, «Turismirünnak 2009» kõrraldaja | | 22. vahtsõaastakuul tetti Mamastõn vallalõ Põlva maakunna turismiaastak 2009 | | | | | | |
Mõista-i üteldä, kas tuu om majandusõ sadamisõ hädä vai miä taa om, a tuu hädä om eski hää: ma näe, et mi kandi turismiettevõtja omma timahava talvõl iks väega kõvva sälä kokko pandnu ja tegevä üten tüüd.
Nä ei ooda, et kiäki tulõ ja and rahha. Nä esi tahtva hinnäst näüdädä ja tahtva, et näil lätt häste. Teno toolõ läts’ mi Turismirünnäk kah häste kõrda.
Mille rünnäk – tuu oll’ turismitegijide hindä mõtõ ja teküt’ ka tsipakõnõ põnõvust: millega tuu turism sis ründäs vai ründäse hoobis turisti? Rünnäk või-olla selle, et sääl üritüsel olli ka sändse ründäjä as’a: tulõnoolõ, kelgu. Ründämi majanduslangust!
Turismitegijil lätt parhilla keskmädselt. Saa-i üldä, et väega halvastõ om, a saa-i kittä kah. Egäüts kaes, kuis saa kulutuisi kokko hoita. Rohkõmb piät pingutama, et turistõ hindä mano saia.
Kas ja kuis majanduslangus mõotas, tuud saa üteldä keväjä, parhilla om tuud viil rassõ tetä. A tuu oll’ määnegi märk, et rünnäkul käve 28 turismikõrraldajat ja saimi näile näüdädä ja kõnõlda, midä saa mikandin tetä.
Mi kandin omma kõva suvõüritüse ja sinnä tulõ hulga rahvast: sääne oll’ mineväaasta Uma Pido, ökofestival, rahvamuusigapido «Moisekatzi Elohelü» Moosten. Mooste mõisan omma egäl suvõl viil linaga köüdedü tegemise, Setomaa üritüisile tulõ kõgõ rahvast.
Mi olõmi Talinast kavvõl ja mul om tunnõ, et ku Talinan lätt väega häste, sis mi siin kotusõ pääl saa-i arvo, et väega häste om. A ku Talinan lätt väega halvastõ, sis mi ei saa ka arvo, et väega halvastõ om. Selle et meil om rahulik, inemise omma paiga pääl ja või-olla ei olõ ka nii pall’o naid tüükotussit, millest ilma või jäiä. Siin om kimmämb olla.
Kas parhillatsõl aol tasos turismiettevõtlusõga pääle naada: tasos iks, a piät inne häste perrä märkmä, midä su talon tetä saa. Õnnõ tuu pääle saa-i mängi, et inemise tulõva magama. Magamiskotussõ pakjit om küländ.
Latsilõ om vaia toimõndamist märki. Ku latsilõ joba ti man miildüs, miildüs vanõmbilõ ja vanavanõmbilõ kah.
Ku tahat sändse ala pääl majanda, piät hää suuvärk olõma ja inemiisiga piät kah mõistma kõnõlda. Tuu olõ-i nii, et kõnõlõt õnnõ kundõga, ülepää piät mõistma kõnõlda. Piät rehkendämä, kuis saa nii tetä, et hindäl olõsi hää ja naabrimehel olõsi kah hää.
Ku nakkat õnnõ ütsindä tegemä, sis jäätki ütsindä tegemä ja tuu olõ-i hää. Ku üten tetä, om jõud kimmämb!
| | |
|
|
|
