Nummõr' 173
Vahtsõaastakuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Bussisõit aja meele hapus
  • Uudissõ
     
  • Keerujutt ministriherräga
  •  
  • 24. vahtsõaasta-kuul peeti...
  •  
  • Vahtsõnõ latsilauluplaat
  •  
  • «Mino Võromaa» 22. võistlus
  • Elo
     
  • Saksa sõidi saaniga...
  •  
  • Kiri Kaasanist
  • Märgotus
     
  • Kaivu Kaupo: majanduskriis tuu noorõ kaitsõväkke
  •  
  • Ütine jõud om kimmämb!
  • Perämine külg
    Kirä
     
    Kaivu Kaupo: majanduskriis tuu noorõ kaitsõväkke
     
      
     
    Kaivu Kaupo uut lahingukuuli ettevõtjit nuuri inemiisi 
      
    Kaivu Kaupo (38) juht seost aastast kaitsõväe Võro lahingukuuli. Sõaväeläne om tä olnu terve vahtsõ Eesti vabariigi ao: alostusõs oll’ vanõmballohvitsiir, lahingukoolin kursuisi ülemb, planiirmisjaoskunna ja oppõosakunna ülemb.

    Õkvalt inne lahingukooli ülembä kotussõtäütjäs saamist oll’ tä staabiohvitsiir välisopõratsioonil Bosnia-Hertsegoviinan.

    Kaivu Kaupo usk, et väiku päti saava lahingukoolin kõrraligõs inemiisis ja ei usu, et Vinnemaa Eestile kallalõ tulõ.

    Määne tüü seo om, olla Võro lahingukooli ülemb?

    Lahingukuul om sõaväeline kuul, siist saava kutsõharidusõ elokutsõlidsõ allohvitseeri.

    Mi teenisi nigu kattõ jumalat – ütelt puult allumi õkvalt kaitsõväe juhatajalõ ja tuuga kaitsõministeeriumilõ, tõsõlt puult om seo kutsõkuul, mille opikava om kinnütänü haridus- ja tiidüsministeerium.

    Et ma olõ ülembä kotussõtäütjä, tuu tähendäs, et ma piä lahingukuuli vähämbält lähembä poolõ aasta joosul juhtma. Sõaväeliini päält om seo nigu asutusõ juht, väeosa ülemb, tsiviilpoolõ päält koolidirektri.

    Tuud ei tiiä, mis sügüse saa, kas lää edesi opma vai ei, a et ma olõ esi Võro liina inemine, ei olõ mul parhilla midägi taa ammõdi vasta.

    Kuis om parhillatsõn Eestin sõaväeläne olla? Ti olti olnu piaaigu terve vabariigi ao.

    Inne sõaväeläses saamist olli ma sportlanõ, paar aastakka murdmaasuusataja.

    Veerpallu teist es saa?

    Veerpalu om nii-üteldä mu aastakäük. Olõ Veerpaluga kuun võistõlnu. Sport oll’ hää sissejuhatus sõaväeläse ammõtilõ – kihäline valmisolõk oll’ olõman. Sõaväeläse ammõt om esieräline tuu poolõst, et ku hariligul inemisel lupa-i kiäki tüütegemise aol sporti tetä, sis sõaväeläne eski piät hinnäst vormin hoitma. Mullõ seo passis!

    A sportlasõs es taha saia?

    Läts’ nii, et Veerpalu oll’ kõvõmb!

    Midä vanõmba tuust mõtli, et teist sõaväeläne saa?

    Esä kuuli sis, ku ma olli 12aastanõ. A nii pall’o ku ma mälehtä, sis timä oll’ Vinne armeen käünü ja arvas’ ohvitseeri ammõtist väega häste. Imä om mul oppaja ja ohvitseeri kaitsõväen omma kah piaaigu nigu oppaja, vormin oppaja. Oppajatüü tundminõ om sõaväen väega tähtsä – ku rahuaol sõamiist oppat, ei tohe nii trehvädä, et tä saa sust nii arvo, et sa näütüses füüsilidse trenniga tedä trahvit. Ku pedagoogilidsõ nõksu omma teedä, sis ei tulõ sõduril säänest mõtõtki, et kihäline trenn karistus olnu.

    Kas sändsit nuuri inemiisi om kerge löüdä, kiä tahtva allohvitseeris oppi?

    Mõni aastak tagasi oll’ peris rassõ, a päält tuud, ku majanduslik sais olõ-i inämb kõgõ parõmb, om kaitsõväkke tahtjit inämb. Ku majandus läts’ ülesmäke, sis väega pall’o tahtsõ kaitsõväest är minnä ja pidi märkmä, kuis saasi näid vormi all hoita. Ma ei taha üteldä, et majanduskriis om hää, a olõ-i midägi tetä, nii lihtsäle om, et kaitsõväeläse ammõt om kimmäs riigitüü.

    Kas seoilmaaigsõ noorõ omma tõistsugudsõ ku ti umal aol?

    Aig ei olõ väega pikk olnu, mis mu keskkoolin opmisõst müüdä om. Inemise omma iks samasugudsõ, või-olla õnnõ vallalidsõmba ja julgõsõ rohkõmb umma arvamist vällä üldä. Vanastõ hoitsõ noorõ hinnäst inämb tagasi. Lahingukuuli piässigi tulõma inemise, kiä omma loomu poolõst juhi ja näide ettevõtlikkus om seo ammõdi man peris vajalik.

    Ti ku koolidirektri, midä arvati tuust, et seoilma-ao noorõ tüküse pätis minemä?

    Kaitsõväen omma alluvussuhtõ väega paigan. Ku tegüsä inemise trehväse kaitsõväkke ja saava arvo sõaväelisest käsuliinist, sis tuu ei lasõ näil ülearvo umamehelik olla.

    Noorõn veidikese päti olnu inemise saava siin väega kõrraligõs kodanigõs. A inemiisi om egäsugutsit ja egä kaitsõvägi kõiki kah ümbre ei kasvata.

    Kas ti pelgäti, et Vinnemaa või Eestile kallalõ tulla?

    Ku olõt ammõdi poolõst kaitsõväeläne, sis piät kõgõ tuu pääle mõtlõma, et midä tiit, ku tulõ sõda.

    Sõas valmis olõma. Toimõndama nii, nigu olõt ette valmistõt. Ma ei olõ õigõ inemine ohtu hindama, a tiiä, et ku riigin om kõva kaitsõvägi ja arvada om uuta kõvva vastapandmist, sis tuud riiki kiäki nii väega tsuskma ei tüki.

    Ku kavva Eesti vasta pidä, ku Vinnemaa piässi kallalõ tulõma?

    Ku Eesti kaitsõvägi õigõhe tegutsõs, sis mi olõmi üts NATO ja tuu om kokko kõnõld, mis NATO päästaap tege, ku kiäki ütele NATO riigile kallalõ lätt. Et Eesti kaitsõväeläse omma välismissioonõl, tuu and kah meile boonuspunktõ.

    Tõnõ vanalt Võromaalt peri sõaväeläne Kunnasõ Leo om Eesti kaitsõsaisu arvostanu, kas jagati timä arvamiisi?

    Reservkolonel Kunnas om olnu mu ülemb ja juhtnu Võro lahingukuuli peris pikkä aigu. Ma tunnõ kolonel Kunnast ja seo kriitiga, midä tä tege, om mu meelest mitte kriitiga kaitsõjõudõ kotsilõ, a hariligulõ inemisele teedä andminõ, mändse hädä omma kaitsõväen ja midä sõaväeläse tegevä.

    Miä tekütäs ti seen esämaalidsõ tundõ?

    Egälütel om tuu hingen hindä jaos vallalõ kõnõld. A ku näe reservoppusõ koolitusõl ohvitseeri vai allohvitseeri, kiä sääl tõtõstõ taht olla, sis tuu näütäs, et tuul inemisel om kõva esämaalisus. Nä ei olõ sääl tuuperäst, et lihtsält om vaia kõrdusoppuisil olla.

    Kas teil om kah sääne tunnõ?

    (Mõtlõs pikält) Ma ei olõ seo pääle märknü. Ma olõ valinu sõaväeläse ammõdi ja vägüsi ma seo olõma ei piä. Et ma taha seo alaga tegeldä, tuugi näütäs jo esämaalisust.

    Ti tahati ellä Võromaal vai om nii lännü?

    Om nii lännü ja ma piä tuuga rehkendämä, et kaitsõväeläisi üle kolmõ aasta üte ammõdi pääl ei taheta pitä. Mändselgi hetkel ma piät nigunii ammõdiposti vahetama.

    Teil pere om?

    Om. Naanõ om massöör. Meil om kats poiga, 12- ja ja 17-aastadsõ. Parra teismelise.

    Kas näist saava sõaväeläse?

    Eeldüse omma. Vanõmb poiss om nuurkodas, a vägüsi ma näid sundma ei nakka.

    Küsse Harju Ülle

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!