Nummõr' 173
Vahtsõaastakuu 27. päiv 2009
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Bussisõit aja meele hapus
  • Uudissõ
     
  • Keerujutt ministriherräga
  •  
  • 24. vahtsõaasta-kuul peeti...
  •  
  • Vahtsõnõ latsilauluplaat
  •  
  • «Mino Võromaa» 22. võistlus
  • Elo
     
  • Saksa sõidi saaniga...
  •  
  • Kiri Kaasanist
  • Märgotus
     
  • Kaivu Kaupo: majanduskriis tuu noorõ kaitsõväkke
  •  
  • Ütine jõud om kimmämb!
  • Perämine külg
    Kirä
     
    Kiri Kaasanist
     
    Edimäne kiri. Sõit Vinnemaalõ
      
     
    Võromaa miis Saarepuu Jaanus läts’ tüüle Tatarimaalõ Kaasani kanti. Uma Lehe lugõjilõ jaga tä ummi tähelepanõkit elost täämbädsen Vinne riigin.

    Tan tulõ juttu tuust, midä vahtsõt vai vanna saa Vinnemaal parhilla nätä ja kuulda. Ma esi olõ muido Võro puult peri, a ilma piten roitminõ om iks miildünü ja nüüt om sis ots Vinnemaa poolõ käändnü. Et saa tüüd tetä ja kalla püüdä ja tuu man vast esiki selgembäs, et ku lagja ja vallalõ tuu pall’okitet vinne hing sis periselt om.

    Tal’na ja Moskva vahel om linnumassinidõga tuu asi armõdugõnõ ja nii sai sis rongi pääle mintüs. Rongi pääle sai ilostõ, üts Võromaalt peri Tal’na sõbõr oll’ viil saatman.

    Andsõ pudõlikõsõ külmärohto ja naasõ tett kardokasalatit viil üten – tä om muido seto, a hää inemine tuugipoolõst.

    No ja oll’gi minek. Kupeen olli kuun katõ vinne kiilt kõnõlõva meesterahva ja üte naistõrahvaga. Tuu oll’ inne tulõkit piirakit küdsänü ja paksõ lahkõlõ meile kah tii kõrvalõ. Ei midägi, väega hää piiragu olliva.

    Ku üle Narva jõõ saimi, kai viil tulõdõn Narva liina, mis peris illos paistu, a sis oll’ mõnõs aos ilo läbi – lakjavaonu maja, purus pestü autoromu ja vahtsõt keväjät uutva Sosnovski kahrupüdse.

    Ega rohkõmb nall’a es saa kah ja hummogus ollimi Moskvan, Leningradskii vaksalin peräl.

    Vagonist vällä tullõn olli ma muidoki veitkese üllätünü, et mul lippõ ja telekaamõrdõga rahvas vastan oll’. Mõtli: hää kül, lipu viil, a telekas om iks joba liig, seldsimehe!

    No peris ruttu sai muidogi selges, et ega nä sääl mu peräst olõ õs. Nä oodi Peterburi rongi, millega tull’ latsrevolutsionäär Sirõk, kiä kurjõ eestläsi kohtukulli iist pakku pässi. No ma iks usu, et tuu kull lehvitäs viil siibu ja saa nätä, mis taast as’ast tulõ.

    Päävä aol ai liinah ummi tüüasju ja õdagus jõudsõ tagasi Kaasani vaksalilõ, kost läts Iþevski rong. Et rongini oll’ tunnikõnõ aigu, lätsi puhvõtist läbi ja võtsõ kats võiuleibä ja topsi tiid – no seo oll’ muidogi läbimõtlõmada luksus, mis massõ pia 80 kruuni. Kõtt jäi viil helles, a rohkõmb telli es julgu.

    Õnnõs tull’ miilde setopoiskõsõ naasõ tettü kardokasalat, mille ma sumadanist vällä kraamsõ ja säälsaman är sei. No oll’ hää salat, tuud võinu tan puhvõtin müvvä 500 ruublit kilo!

    Ja oll’gi aig kobida rongi pääle, mis minno viil pia 1000 kilomiitret Krasnaja Poljana poolõ viiä lubasi.

    Eräle tahtsõ viil juttu tetä vagunisaatjist ja üldse vinne naistõrahvas-ammõtnigõst.

    Noist om kuigi jäänü sääne mulje, et ku näide käest midägi küsümä läät, sis ommava edimält säändse kur’a vai nii, a ku mängit veitkese ulli vai hädälist ja pilgutat silmi, nii omgi mõtseläjäst saanu suur ja lahkõ kahrumamma, kiä sinno kõgõ ilma kur’a iist hoit ja nigu latsõlõ är seletäs, mis ja kuis.

    Seos kõrras kõik. Ku ello ja tervüst andas, kiroda järgmäste lehte, mis edesi sai.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!