Nummõr' 61
Viinakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Haanin edimäne keelering'
  •  
  • Tüü-oppus maanuurilõ
  •  
  • Põlvah peetäs ettevõtjidõ messi
  •  
  • Kivisiin' poigõga!
  • Elo
     
  • Egälütel uma sõiraretsept'
  •  
  • Põh'amaiõ väikside kiili üttehoitmisõst om kassu
  • Märgotus
     
  • Võromaa om kõgõpäält õks võrokõisi uma
  •  
  • Tuiksoo Ester: sidet maaga tohe-i är häötä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Võromaa om kõgõpäält õks võrokõisi uma
     
    Tulõ vasta naada tegemiisile, midä säädüs ei keelä, a minka vasta rahvas süämest om
      
     
    Elleri Kalle, luudusõ-sõbõr  
     
    Paidra järv' om hädän ja õkva peris oht om Urvastõn Ess-suu pääl. Määndsegi huvi omma – mõtsa rako, kallit majakotussit müvvä ni turvast Madalilõ Mailõ (Hollandihe) vällä vitä.

    A vet' kah'o om ilosast järvest, kah'o om mar'asuust. Hoobis lubamalda tego om kasvukotussidõ ärhäötämine, eränis ku teedä om, et muial mi maal tõist kotust seolõ kasvulõ vaivalt et löüdüski.

    Ja nigu olõki ei midägi tetä, asi jo är otsustõt, säädüse omma säändse, ammõdimehe aasõ õnnõ kässi lakja. Tuu tähendä ei sukugi, et rahvas taht umma järve hoita. Kuus'sada allakirotust Ess-suu hoitmisõs ollõv suutumas tühi tüü…

    Ala viil oll', seokõrd es olõ külh Võromaal, naabridõ man Setomaal, ku matussist taheti traktoriga üle sõita ni vana illos mõts är rako.

    Õkva sünnüs pelgüs, et kon om sõs järgmäne rapin – kas vahtsõst Vällämäe külge naadas vai Hino järvele mindäs sälgä vai nuu mitu tuhat tihhu puud, miä Karulan parhilla kaitsmisõ all, tahetas kätte saia. Naid tahtjit om Võrol ku Valgan, haarus Tal'nalõgi vällä.

    Ummõhtõ piäs olõma võimalik, et mi ilosa Võromaa ilosaba järve ni mõtsakõsõ jääsi alalõ egäle võrokõsõlõ ni egäle inemisele kaia ja olla.

    Näid soid om jo üts' jago üles künnet – loi «Regio» kaardiatlasõst kokko ütessä turbakuur'misõ suud. Kas om iks kimmäs, et kõik' naa ütessä omma turbast tühä?

    Võinu sõski üle kaia, vas't om säält viil midägi võtta. Sõs võtnu ja möönü naa virma, ku turba vällävidäjä.

    Sõs võinu kõik' muu suu üle kaia ni läbi arota, et kost hädä peräst võinu turvast mano ammuta. Seo arotus pidänü olõma avalik ni pikäaolinõ, et egäüts' saanu sõna sekkä üldä ja peräst olnu selge, et nüüd omma vana turbasuu tühä, tulõ järg'mäse kõrd.

    A parhilla paistus niida, et miä sääl viil arota, rahva tahtminõ tähendä ei midägi, niisamatõ vallavanõp ei tähendä nigu midägi.

    Vägüsi paistus, et seo Võromaa olõs nigu määneki Tal'na liin-riigi koloniaal-valdus, kost võetas õnnõ puud ja turvast, kon om otav tüüjoud, a seo, et aborigeenil olõs sõna sekkä üldä, om joba innekuuldmalda ja häbüldä.

    Olõ ei tetä, vasta tulõ naada ni ku taa ei avita, sõs tulõ viil kõvõpa vasta naada.

    Võro maa, Võromaa mõts ni Võromaa järve omma õks kõgõpäält võrokõisi uma ja kõgõ inne iks näide inemiisi asi, kiä sääl suu veere pääl ni järve takan eläse ja omma elänü.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mul om tan muro pääl, jah, delikatessi säänest ja määnest!

    Poliitik Padari Ivari kitt ummi partsõ, kiä elässe «Stenbocki majan» (Kroonika)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!