| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Keerujutt ministriherräga | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | Seo pildi pääl om ministre Lukas pika näoga mitte tuuperäst, et täl olõssi hallõ Võromaa koolõst, a hoobis selle, et tälle miildü Jaagumäe kuuk ja tä õkvalt sei tuud pilditegemise aigu | | | | |
16. vahtsõaastakuul käve haridus- ja tiidüsministri Lukasõ Tõnis Võromaal, kõnõl’ Kandlõ kultuurimaja kohvikun mitmõ kooli opilaisiga. Trehvsi kah sinnä kokkosaamisõlõ ja pruuvsõ küssü kõgõ kotsilõ, miä opilaisil parhilla koolielost süäme pääl om.
Kõgõpäält kõnõl’ ministriherrä tuust, kost tä esi peri om ja mille meid kokko kutsõ, küsse nal’aga: «Midä olõsi Eesti riigil vaia tetä, et noorõ näio es lännü jaapanlaisilõ naasõs?»
Tõsidsõ jutu pääle käändmine oll’ küländ vaivalinõ. Ma sis küsse edimädsenä, et mille kuulõ niimuudu eksämitulõmuisi perrä ritta säetäs. Ministri ai vastutusõ hindä kaalast är: «Mi tuud rittapandmist ei tii, tuud tege aokirändüs.
Noidõ ritu perrä ei taso ullis minnä,» ütel’ tä ja selet’, et tälle seo rittapandminõ ei miildü. «Kuulõ võissi jo rittä säädi viil pall’odõn asjon, näütüses huvitegevüsen ja spordin.»
Edesi kõnõl’ ministri Lukas pikembält kuulõ kinnipandmisõst: «Säädüsega ei panda üttegi kuuli kinni,» selet’ tä. «Asi nii, et ku regionaalkoolin om opilaisi alla miinimumi, sõs massa-i gümnaasiummi pitä jo.
Näütüses Leedun ei toheki üllen pitä alla 200 hingega keskkuuli. Mi normi omma viidü 50 hinge pääle. Nelä aastaga jääs latsi keskkoolin viil nii 30 protsenti vähämbäs. Olõki-i sis muud variantsi, ku jättä mitmõ maakunna pääle üts suur gümnaasium.»
Ministri kaivas’ viil, et parhilla om ka suur oppajidõ puudus: noorõ taha-i oppajas opma minnä. Ku opma viil lääväki, sis päält kuuli läävä hoobis tõsõ tüü pääle.
Ministriga kõnõlõmisõs anti meile õnnõ puultõist tunni. Taad oll’ veidü: mõnõ ministri vastusõ olli väega pikä, a vastussõn olõ õs suurt mõtõt seen. Nii linnas’ aig ja nii mõnõki küsümüse jäiväki küsümäldä.
| | |
|
|
|
