Nummõr' 173
Vahtsõaastakuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Bussisõit aja meele hapus
  • Uudissõ
     
  • Keerujutt ministriherräga
  •  
  • 24. vahtsõaasta-kuul peeti...
  •  
  • Vahtsõnõ latsilauluplaat
  •  
  • «Mino Võromaa» 22. võistlus
  • Elo
     
  • Saksa sõidi saaniga...
  •  
  • Kiri Kaasanist
  • Märgotus
     
  • Kaivu Kaupo: majanduskriis tuu noorõ kaitsõväkke
  •  
  • Ütine jõud om kimmämb!
  • Perämine külg
    Kirä
     
    Bussisõit aja meele hapus
     
    Valpri Liina
    Harju Ülle
      
     
    Võro liina pensionääri bussi uutman 
      
    Võro liinavalitsus avast’, et paar tuhat pensionääri kuluti aastaga liina eelarvõst är piaaigu miljoni. Põhjus: ilma rahalda bussisõit 70aastaidsilõ ja vanõmbilõ. Pensionääre «lõbulõ» tetti lõpp, a samal aol muudõti ka bussigraafikit ja lüüdi pall’odõ inemiisi elokõrraldus uppi

    Vahtsõt muudu bussõga sõitminõ om olnu pia kuu. Pilet mass kõikil sõitjil üttemuudu 8 kruuni, soodustusõga saa osta õnnõ 200kroonidsõ kuukaardi. Ütsikpiletit inämb putkast ei saa, tuu tulõ bussijuhi käest osta.

    Tuu, et inämb ilma rahalda sõita saa-i, aja meele hapus pia kõigil pensionäärel. Sõitjil om ütte-tõist üldä ka bussõ sõiduplaani ja piledimüügi kotsilõ. Küsse mitmõ võrulasõ käest, midä nimä arvasõ.

    Saksa Elli (81): «Suvõl om pall’o sõitmist surnuaida. Ma olõ seenimaani kõrrastanu 18 kalmu. Nüüt piät vast käümist kokku tõmbama.»

    Alli (82): «Mul om murõ 85aastadsõ haigõ sõsara peräst. Timä eläs Jüri uulitsal.

    Sanna tä nr 11 bussiga saa, a sannast koduminekis piät kavvõmbalõ bussi pääle minemä. Talvõl om tuu rassõ. Sukugi ei miildü, et lehen trükütün sõiduplaanin olõ-i kõiki piätüisi kelläaigõ kirän. Ma käve kirodi postõ päält bussiao maaha. Linavabrigu kanti aiamaalõ minek om mullõ kergembäs tettü, a tagasi sõitõn tulõ iks pikk tsõõr haiglani tetä.»

    Klaisi Asta (79): «Bussil nr 16 ei olõ surnuaia man piätüst. Võisi olla kas vai nõudõpiätüs. Muiduki, vahtsõ sõiduplaani bussil nr 1 om Kalmistu piätüs olõman. Nr 16 ei saa haigõmaja puult sõitõn õkva Vilja piätüste. Lõpp-piätüs om Keskliina park, säält edesi matkas buss Väimälän-Parksepän, bussijaama kaudu sõit Vilja piätüste.»

    Ku arvamisõ kokko võtta, sis päämäne hädä omgi tollõn, et egäle poolõ ei päse ligi ja bussiga sõitõn kulus tsiirutamisõ pääle pall’o aigu. A oll’ ka võrokõisi, kiä arvsi, et jalaga käümine om tervüsele hää.

    Põlva pensionääri võiva liinavalitsust kittä

    A Põlva pensionääri saava ka timahava ilma rahalda Põlva liina piten sõita.

    Liinavolikogo and’ tuus 220 000 kruuni. Põlva liinavalitsusõ sotsiaalosakunna juht Plato Kadri ütel’, et liina 1147 pensionäärist küsüse poolõ hindäle ilma rahalda sõitja kupongi. Viil om prii sõit lubatu ka rassõ vai sügävä tervüseviaga inemiisile (Põlvan kokko 723), iistkostjaga latsilõ ja vähämbält nelä latsõga perrile.

    Põlva vana ja tervüseviaga inemise saava ka õnnõ kümne krooni iist kävvü sannan ja ujoman. Vannolõ inemiisile kink liinavalitsus jõulus viil ka 400 kruuni.


    Kas bussiplaanõ tetäs pensionääre tahtmiisi perrä ümbre?

    Ruschi Rein Võro maavalitsusõst:

    «Suurõmbit muutuisi inämb tulõ-i, väikumbit ümbresäädmiisi või tulla.

    Parhilla om rassõ pääle tüüd (kell 17) Luha uulitsalõ vai turu kanti saia. Tuud muudami. Suvõ poolõ lätt sõit Nöörimaa suvõmajju mano laapsambas.

    11. bussi piätüs tulõ Kreutzwaldi-Jaama uulidsa kokkosaamisõ kotussõ pääle havvakivve telmise kotussõ mano.

    Ütsikit piletit putkan müümä ei naata – näide trükmine lätt kallis. A tulõ tunnipilet: üte piletiga saat tunni ao joosul ütskõik mitmõ bussiga sõita.

    Alalõ jääse kõik riikligu soodustusõ. Umavalitsus või umilõ pensionäärele eräle soodustuisi tetä, ku taht.»



     
    Juhtkiri: Vaia om esierälist kuuli
     
    Om selge, et mi kandi gümnaasiumõl inämb pikkä pito ei olõ. A kas saami midägi tuu hääs är tetä, et vanalõ Võromaalõ jääsi noid alalõ inämb ku üts Võrol ja üts Põlvan?

    Maavalitsusõ anni teedüst, et viimädse kolmõ aasta joosul om Võro maakunnan põhikooli lõpõtanu 1873 ja Põlva maakunnan 1353 nuurt.

    Näist päält 400 Võro maakunna ja pia 200 Põlva maakunna nuurt opva parhilla kodokandist kavvõn gümnaasiumin (suur jago Tarton) vai kutsõkoolin.

    Mille ei taha mitmõ keskkooli jago nuuri siin oppi? Põhjuisi om hulga, a üts om kimmähe ka tuu, et mi haridust ei peetä küländ hääs ja ütelgi koolil olõ-i nii kimmäst umma näko nigu Nõo gümnaasiumil vai Prantsusõ lütseumil.

    Miä võissi hoita tarka last meil siin vanal Võromaal? Ku kaia, kuis noorõ tahtva oppi Villändi kultuuriakadeemiän perimüskultuuri ja kuis perämäidsil aastil om huuga kasunu huvi ummi juuri vasta, sis om õigõ aig naada luuma ütte perimüskultuuri ja võro keele süväoppusõga keskkuuli.

    Tuu olõ-i inämb ammu õigõ arvaminõ, et kõik noorõ tahtva õnnõ inglüse kiilt selges saia ja päält tuud vällämaalõ är pakõ. Ku iks om uma kimmä näoga kuul, kon saat oppi näütüses rahvamuusigat, vanaperälist käsitüüd, palkmaja ragomist, sepätüüd ja muud esierälist, sis om kimmähe nuuri, kedä taa asi huvitas. Toda inämb, et edesi saa oppi joba Villändi kultuuriakadeemiän.

    Harju Ülle, päätoimõndaja


     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!